Bardhabuk
| Bardhabuk | ||||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Tedoklassifikacii | ||||||||||||||
|
||||||||||||||
| Latinankel'ne nimi | ||||||||||||||
| Gypaetus barbatus (Linnaeus, 1758) | ||||||||||||||
| Areal | ||||||||||||||
 | ||||||||||||||
| Eläb vodes läbi
Eläb vodes läbi ezimeletaden Migracijan rajonad Kadonu ezimeletaden Kadoi Om reintroduciruidud | ||||||||||||||
|
Bardhabuk (latin.: Gypaetus barbatus) om levitadud mägitahondoiš lihansöi lind, Bardhabukad-heimon (Gypaetus) üks'jäine erik. Mülüb Habukaižed-sugukundha.
Leviganduz[vajehta | vajehtada tekst]
Lind eläb Azijan päivlaskmas da keskuses, Afrikan päivnouzmas i suves, Evropan suves. Om reintroduciruidud Al'piden pautkihe, no harv lujas Evropan territorijal. Bardhabuk om harv lind kaikiš regioniš ristitun valatoitusen tagut, status om kadojan lindun läheli.
Olemižen tahondad oma kall'od i mägiden avarod sijad 500..4000 ü.m.t. korktusel. Kaceltihe eričuid Džomolungman päl enamba mi 7300 m korktusel.
Ümbrikirjutand[vajehta | vajehtada tekst]
Täuz'kaznu bardhabuk om 95..125 sm pitte i 4,5..7,5 kg vedutte. Suugan piduz om 75..80 sm. Suugiden maihutuzkeskust sase 275..308 santimetrhasai. Pä, kagl i pök oma vauvhad, vauktas mujuspäi i rusttahasai. Must läip om sil'midenno. Mustoiden höunhiden bardanvuitte tuk n'okun al andoi erikole nimitust. Sel'g om hobedaiž-buran mujun vauktoiden höunhiden rivinke. Sil'man mujuhel'be om vauged vai pakuine rusttanke röunanke, noril linduil se om buran mujun. N'ok om taivazmaižhahk. Käpšuiden muju om hahk. Händ om pit'k tilgunvuitte.
Lind sötlese habukan sömäl, mugažo tabadab eläbid katussamboid, nühtajid, šihlikoid. Äikerdoičese tal'vkun keskespäi uhokun keskhesai. Pezoitelese severz'-se nellikkilometrid tarhal. Sur' peza sädase sanktoiš oksišpäi kall'oiden haugelmasihe vai makaroihe, 2..3 tuhad metrid ü.m.t. korktusil tobjimalaz. Kaik om üks'..kaks' munad munindas. Munan suruded oma 75..92,2 x 56..70 mm. Haudub emäč päpaloin, 53..58 päivest. Lindunpoigaine jäb pezas 106..130 päiväd, sötlese enamba luil 20 santimetrhasai pitte.
Bardhabukan igä stajas voib sadas 40 vodhesai.
Alaerikod[vajehta | vajehtada tekst]
Erištadas kaht alaerikod:
- G. b. barbatus,
- G. b. meridionalis.
Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]
 |
Bardhabuk Vikiaitas |