Brest

Vikipedii
Brest
Брэст (vaug.)
Брест (ven.)
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Vaugedvenäma
Eläjiden lugu (2023) 342,461 ristitud
Pind 146,12 km²
Brest Брэст (vaug.) Брест (ven.)
Pämez' Särgei Labadzinski
(kevaz'ku 2023—,
Сяргей Лабадзінскі)
Telefonkod +375−162
Aigvö UTC+3


Lidnan transportine kart (2014)

Brest (vaug.: Брэст, ven.: Брест, oficialine rahvahidenkeskeine transkripcii: Brest) om lidn Vaugedvenäman suvipäivlaskmas. Se om valdkundan kudenz' lidn eläjiden lugun mödhe, Brestan agjan administrativine keskuz (vn 1939 tal'vkuspäi), mugažo Brestan rajonan (ei mülü sihe).

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1017 kut drevlänoiden lidn, valdkundan videnz' lidn amuižusen mödhe. Mainitihe Kijevan jumalankodikundan Eziauguižes aigkirjas vl 1019 Berestje-nimenke (Berestii, vaug.: Берасьце / Берасце / Бярэсце), Brest oigenzi ičeze voz'tuhad vl 2019. Vn 1241 vilukus lidnan polk torazi Batii-hanan joukud vaste, i äjad lidnalaižed oliba riktud. 17. voz'sadaspäi vhesai 1920 lidnan nimi oli Brest-Litovsk. Lidn mülüi Pol'šanmaha vll 1920−1939 Brest Bugal-nimenke (pol'š.: Brześć nad Bugiem). Toižen mail'man sodan aigan lidn oli okkupiruidud nacistoil (heinku 1941 — 28. heinku 1944). Lidnan evrejalaižed otiba kaks' koumandest ristitištos vl 1897, i läz kaik oliba riktud okkupacijan aigan.

Brest šingotase sömtegimištol, elektrotehnižen sarakon tegimil, tekstilin i omblendan edheotandoil, sauvondmaterialiden pästandal, turizmal. Znamasine transporttesol'm valdkundas i röunmal, koume muitterminalad ratas.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Lidn sijadase agjan päivlaskmas, Pol'šanman röunanno, Päivlaskmaine Bug-jogen randal Muhavec-jogen lanktendanno sihe, 141 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Minsk-pälidnhasai om 320 km pohjoižpäivnouzmha.

Brest jagase kahteks rajonaks vspäi 1978: Leninski rajon (vaug.: Ленінскі раён) i Maskouski rajon (Маскоўскі раён).

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vn 2009 Vaugedvenäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 309 764 ristitud, agjan 22 %. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd', agjan 26 %.

Rahvahad (2019): vaugedvenälaižed — 81 %, venänikad — 11,4 %, ukrainalaižed — 4 %, pol'šanmalaižed — 0,9 %, toižed rahvahad — 2,7 %.

Edeline lidnan pämez' om Aläksandr Ragačuk (reduku 2014 — keväz'ku 2023, Аляксандр Рагачук).

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]