Brest
Lidnanznam![]() |
Flag![]() |
Valdkund | Vaugedvenäma |
Eläjiden lugu (2024) | 344,470 ristitud |
Pind | 146,12 km² |
![]() | |
Pämez' | Särgei Labadzinski (kevaz'ku 2023—, Сяргей Лабадзінскі) |
Telefonkod | +375−162 |
Aigvö | UTC+3 |

Brest (vaug.: Брэст [brɛs̪t̪], ven.: Брест [brʲes̪t̪], pol'š.: Brześć [ˈbʐɛɕt͡ɕ], oficialine rahvahidenkeskeine transkripcii: Brest) om lidn Vaugedvenäman suvipäivlaskmas. Se om valdkundan kudenz' lidn eläjiden lugun mödhe, Brestan agjan administrativine keskuz (vn 1939 tal'vkuspäi), mugažo Brestan rajonan (ei mülü sihe).
Istorii
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1017 kut drevlänoiden lidn, valdkundan videnz' lidn amuižusen mödhe. Mainitihe Kijevan jumalankodikundan Eziauguižes aigkirjas vl 1019 Berestje-nimenke (Berestii, vaug.: Берасьце / Берасце / Бярэсце), Brest oigenzi ičeze voz'tuhad vl 2019. Vn 1241 vilukus lidnan polk torazi Batii-hanan joukud vaste, i äjad lidnalaižed oliba riktud. 17. voz'sadaspäi vhesai 1920 lidnan nimi oli Brest-Litovsk. Lidn mülüi Pol'šanmaha vll 1920−1939 Brest Bugal-nimenke (pol'š.: Brześć nad Bugiem). Toižen mail'man sodan aigan lidn oli okkupiruidud nacistoil (heinku 1941 — 28. heinku 1944). Lidnan evrejalaižed otiba kaks' koumandest ristitištos vl 1897, i läz kaik oliba riktud okkupacijan aigan.
Brest šingotase sömtegimištol (lihakombinat, leibtegim, vintegim, oluden i alkogolitomiden jomiden pästand), elektrotehnižen sarakon tegimil (elektrotehnine, elektromehanine, lampoiden, radiotehnine, mikroelektronikan komponentad), gazapparaturan tegimel («Gefest»-torguindmark), tekstilin i omblendan edheotandoil, sauvondmaterialiden pästandal (savič, krepindapakut, raudbetontegesed), turizmal. Znamasine transporttesol'm valdkundas i röunmal, koume muitterminalad ratas.
Geografijan andmused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Lidn sijadase agjan päivlaskmas, Pol'šanman röunanno, Päivlaskmaine Bug-jogen randal Muhavec-jogen lanktendanno sihe, 141 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Minsk-pälidnhasai om 320 km pohjoižpäivnouzmha.
Klimat om ven kontinentaline valdmeren valatoitusenke. Keza om päivoikaz, tal'vaig om pil'vekaz lujas. Voden keskmäine lämuz om +8,7 C°, kezakun-elokun +18,0..+19,9 C°, tal'vkun-uhokun −0,8..−2,3 C°. Ekstremumad oma −35,5 C° (tal'vku) i +36,7 C° (heinku, eloku). Kezaaigan minimum om +1,3 C° (eloku), tal'vaigan maksimum om +17,2 C° (uhoku). Ei voi panda halad kezakus-elokus. Paneb sadegid 600 mm vodes, enamba heinkus (83 mm), vähemba redukus-sulakus (33..42 mm kus). Paneb lunt tal'ven 67 päiväs, sulab teravas päpaloin, lumikatken keskmäine korktuz sase 6..7 sm vilukus-uhokus. Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 66..71 % röunoiš sulakus-elokus, 85..87 % tal'vkus-uhokus.
Tobmuz
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Brest jagase kahteks rajonaks vspäi 1978: Leninski rajon (vaug.: Ленінскі раён) i Maskouski rajon (Маскоўскі раён).
Edeline lidnan pämez' om Aläksandr Ragačuk (reduku 2014 — keväz'ku 2023, Аляксандр Рагачук).
Eläjad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Vn 2009 Vaugedvenäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 309 764 ristitud, agjan 22 %, vn 2019 — 338 979 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd', agjan 26 %.
Rahvahad (2019): vaugedvenälaižed — 81 %, venänikad — 11,4 %, ukrainalaižed — 4 %, pol'šanmalaižed — 0,9 %, toižed rahvahad — 2,7 %.
Kaik koume üläopendusen aluzkundad ratas lidnas: Brestan valdkundaline universitet A.S. Puškinan nimed[1] (vaug.: Брэсцкі дзяржаўны ўніверсітэт імя А. С. Пушкіна, alusenpanend 1945 kut pedinstitut, reorganizacii universitetaks 1995, 7 tuh. üläopenikoid ühesal fakul'tetal), Brestan valdkundaline tehnine universitet[2] (vaug.: Брэсцкі дзяржаўны тэхнічны ўніверсітэт, БрДТУ, alusenpanend 1966 kut inženerižsauvondinstitut, reorganizacii universitetaks 2000, 5,4 tuh. üläopenikoid kudel fakul'tetal i ühtel palakundal), Vaugedvenäman nacionaližen tehnižen universitetan (Minsk) Brestan filial. Toižed profopendusen aluzkundad oma 11 kolledžad i olimpižen varan škol (kaik ned oma valdkundaližed).
Transport
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Avtobusad (62 maršrutad vl 2017), trolleibusad (kahesa maršrutad) i maršruttaksid (17 maršrutad) oma kundaližeks transportaks lidnas. Logistižed keskused ratas röunmanno raudtel i avtotel, kuz' raudtestancijad. Port Muhavec-jogel.
Rahvahidenkeskeine civiline Brest-lendimport[3] (BQT / БРТ / UMBB, 18 tuh. passažiroid vn 2019 ezmäižes poles) sijadase vižtoštkümnes kilometras päivnouzmha lidnan keskuzpalaspäi. Tehtas reisid Kaliningradha i Moskvha, om čarterreisid Burgasha, Antal'jaha, Egiptan lebutahoiže.
Galerei
[vajehta | vajehtada lähtetekst]-
Brestan lidnusen kaičenus Kukhan verai (2023)
-
Pühän Ristan Zdviženjan jumalanpert', vn 2023 nägu (riman katoline, letihe vl 1856)
-
Sündun Pühän Eläbzdusen päjumalanpert', vn 2018 nägu (ortodoksine hristanuskond, om saudud vll 1992−1998)
-
«Gefest»-gazapparaturan tegim vl 2011
-
Bizneskeskuz vl 2013
-
Brestan valdkundaline universitet A.S. Puškinan nimed (2006)
-
Brestan jäpert'kulu (viluku 2014)
-
Brest-Keskuzline-päraudtestancii vl 2007
Homaičendad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- ↑ Brestan valdkundaližen universitetan sait (brsu.by). (ven.)
- ↑ Brestan valdkundaližen tehnižen universitetan sait (bstu.by). (ven.) (vaug.) (angl.)
- ↑ Rahvahidenkeskeine Brest-lendimport ban.by-saital. (vaug.) (ven.) (angl.)
Irdkosketused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- Lidnan ohjastusen sait (city-brest.gov.by). (ven.) (vaug.) (angl.)
![]() |
Brest Vikiaitas |