Brest

Brest
Брэст (vaug.)
Брест (ven.)
Lidnanznam;	Flag;
Valdkund	Vaugedvenäma
Eläjiden lugu (2024)	344,470 ristitud
Pind	146,12 km²
Pämez'	Särgei Labadzinski; (kevaz'ku 2023—,; Сяргей Лабадзінскі)
Telefonkod	+375−162
Aigvö	UTC+3

Brest (vaug.: Брэст [brɛs̪t̪], ven.: Брест [brʲes̪t̪], pol'š.: Brześć [ˈbʐɛɕt͡ɕ], oficialine rahvahidenkeskeine transkripcii: Brest) om lidn Vaugedvenäman suvipäivlaskmas. Se om valdkundan kudenz' lidn eläjiden lugun mödhe, Brestan agjan administrativine keskuz (vn 1939 tal'vkuspäi), mugažo Brestan rajonan (ei mülü sihe).

Istorii

Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1017 kut drevlänoiden lidn, valdkundan videnz' lidn amuižusen mödhe. Mainitihe Kijevan jumalankodikundan Eziauguižes aigkirjas vl 1019 Berestje-nimenke (Berestii, vaug.: Берасьце / Берасце / Бярэсце), Brest oigenzi ičeze voz'tuhad vl 2019. Vn 1241 vilukus lidnan polk torazi Batii-hanan joukud vaste, i äjad lidnalaižed oliba riktud. 17. voz'sadaspäi vhesai 1920 lidnan nimi oli Brest-Litovsk. Lidn mülüi Pol'šanmaha vll 1920−1939 Brest Bugal-nimenke (pol'š.: Brześć nad Bugiem). Toižen mail'man sodan aigan lidn oli okkupiruidud nacistoil (heinku 1941 — 28. heinku 1944). Lidnan evrejalaižed otiba kaks' koumandest ristitištos vl 1897, i läz kaik oliba riktud okkupacijan aigan.

Brest šingotase sömtegimištol (lihakombinat, leibtegim, vintegim, oluden i alkogolitomiden jomiden pästand), elektrotehnižen sarakon tegimil (elektrotehnine, elektromehanine, lampoiden, radiotehnine, mikroelektronikan komponentad), gazapparaturan tegimel («Gefest»-torguindmark), tekstilin i omblendan edheotandoil, sauvondmaterialiden pästandal (savič, krepindapakut, raudbetontegesed), turizmal. Znamasine transporttesol'm valdkundas i röunmal, koume muitterminalad ratas.

Geografijan andmused

Lidnan sijaduz agjas i valdkundas vn 2006 kartal

Lidn sijadase agjan päivlaskmas, Pol'šanman röunanno, Päivlaskmaine Bug-jogen randal Muhavec-jogen lanktendanno sihe, 141 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Minsk-pälidnhasai om 320 km pohjoižpäivnouzmha.

Klimat om ven kontinentaline valdmeren valatoitusenke. Keza om päivoikaz, tal'vaig om pil'vekaz lujas. Voden keskmäine lämuz om +8,7 C°, kezakun-elokun +18,0..+19,9 C°, tal'vkun-uhokun −0,8..−2,3 C°. Ekstremumad oma −35,5 C° (tal'vku) i +36,7 C° (heinku, eloku). Kezaaigan minimum om +1,3 C° (eloku), tal'vaigan maksimum om +17,2 C° (uhoku). Ei voi panda halad kezakus-elokus. Paneb sadegid 600 mm vodes, enamba heinkus (83 mm), vähemba redukus-sulakus (33..42 mm kus). Paneb lunt tal'ven 67 päiväs, sulab teravas päpaloin, lumikatken keskmäine korktuz sase 6..7 sm vilukus-uhokus. Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 66..71 % röunoiš sulakus-elokus, 85..87 % tal'vkus-uhokus.

Tobmuz

Brest jagase kahteks rajonaks vspäi 1978: Leninski rajon (vaug.: Ленінскі раён) i Maskouski rajon (Маскоўскі раён).

Edeline lidnan pämez' om Aläksandr Ragačuk (reduku 2014 — keväz'ku 2023, Аляксандр Рагачук).

Eläjad

Vn 2009 Vaugedvenäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 309 764 ristitud, agjan 22 %, vn 2019 — 338 979 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd', agjan 26 %.

Rahvahad (2019): vaugedvenälaižed — 81 %, venänikad — 11,4 %, ukrainalaižed — 4 %, pol'šanmalaižed — 0,9 %, toižed rahvahad — 2,7 %.

Kaik koume üläopendusen aluzkundad ratas lidnas: Brestan valdkundaline universitet A.S. Puškinan nimed^[1] (vaug.: Брэсцкі дзяржаўны ўніверсітэт імя А. С. Пушкіна, alusenpanend 1945 kut pedinstitut, reorganizacii universitetaks 1995, 7 tuh. üläopenikoid ühesal fakul'tetal), Brestan valdkundaline tehnine universitet^[2] (vaug.: Брэсцкі дзяржаўны тэхнічны ўніверсітэт, БрДТУ, alusenpanend 1966 kut inženerižsauvondinstitut, reorganizacii universitetaks 2000, 5,4 tuh. üläopenikoid kudel fakul'tetal i ühtel palakundal), Vaugedvenäman nacionaližen tehnižen universitetan (Minsk) Brestan filial. Toižed profopendusen aluzkundad oma 11 kolledžad i olimpižen varan škol (kaik ned oma valdkundaližed).

Transport

Avtobusad (62 maršrutad vl 2017), trolleibusad (kahesa maršrutad) i maršruttaksid (17 maršrutad) oma kundaližeks transportaks lidnas. Logistižed keskused ratas röunmanno raudtel i avtotel, kuz' raudtestancijad. Port Muhavec-jogel.

Rahvahidenkeskeine civiline Brest-lendimport^[3] (BQT / БРТ / UMBB, 18 tuh. passažiroid vn 2019 ezmäižes poles) sijadase vižtoštkümnes kilometras päivnouzmha lidnan keskuzpalaspäi. Tehtas reisid Kaliningradha i Moskvha, om čarterreisid Burgasha, Antal'jaha, Egiptan lebutahoiže.

Galerei

Brestan lidnusen kaičenus Kukhan verai (2023)
Pühän Ristan Zdviženjan jumalanpert', vn 2023 nägu (riman katoline, letihe vl 1856)
Sündun Pühän Eläbzdusen päjumalanpert', vn 2018 nägu (ortodoksine hristanuskond, om saudud vll 1992−1998)
«Gefest»-gazapparaturan tegim vl 2011
Bizneskeskuz vl 2013
Brestan valdkundaline universitet A.S. Puškinan nimed (2006)
Brestan jäpert'kulu (viluku 2014)
Brest-Keskuzline-päraudtestancii vl 2007