Esperanto

Vikipedii-späi
Esperanton flag

Esperanto om ratud, tehtud meles rahvahidenkeskeine kel'. Sen alused oma sätud vl 1887 kümnevoččen radon jäl'ghe, tegii — varšavalaine Lüdvig Zamengof-sil'mlekar'.

Kelen reguliruindorganzacii om Esperanton Akademii juridižeta registracijata, sen nügüdläine adres om valitud sekretarin eländsija. Akademijan ühtnijoiden vasttused mändas elektronižes formas.

Leviganduz[vajehta | vajehtada tekst]

Pagižijoiden lugu om üks'..koume millionad ristituid, se om kaikiš populärižemb ratud kirjankel' mail'mas. Voib löuta pagižijoid kaikedme mail'madme, läz 120 valdkundas, enamba kaiked Evropan maiš, Brazilijas, AÜV:oiš i Japonijas.

Esperanto om olmas mamankeleks, mugomiden kelenkandajiden lugu om üks'..kaks' tuhad, koumandes pol'ves erasti.

Äjiš maiš pästtas kirjoid kelel, i voib ostta niid ühtel saital. Läz 250 lugendlehtest i aiglehtest lähteltas mail'madme, internet-televizii radab.

Ümbrikirjutand[vajehta | vajehtada tekst]

Ezmäine kirj om pästtud vl 1887, nimitase «Lingvo internacia. Antaŭparolo kaj plena lernolibro» (Rahvahidenkeskeine kel'. Ezisanad i täuz' openduzkirj). Kirjan lähtend lugese kelen sündundaks. Zamengof-tegijan Esperanto-psevdonim («Toivoi») kändihe kelen nimituseks teravas.

Kirjkel' om latinan kirjamišton pohjal. Siš om 28 kirjant: A, B, C, Ĉ, D, E, F, G, Ĝ, H, Ĥ, I, J, Ĵ, K, L, M, N, O, P, R, S, Ŝ, T, U, Ŭ, V, Z. Joga kirjam sättub ühtele kulundale vaiše.

Esperanto-kelen znamasižed erinijad pirdad oma toižiden ratud keliden pojavad. Ned oma opendusen koveritomuz kebnan grammatikan i varmdoiden ohjandimiden tagut, neitraližuz (ei ole kesksidoid konkretižhe valdkundha vai etnosha).

Vaihišt baziruiše indoevropižil kelil, om ottud romanižiš i germanižiš kelišpäi päpaloin, om rahvahidenkeskeižid sanoid grekan i latinan kelišpäi. Esperantos om velgsanoid slavižiš kelišpäi.

Keles om kaks' kändod (nominativ, akkuzativ -n-lopindanke), kaks' lugud (üks'lugu, äilugu), ei ole grammatižen sugun kategorijad.

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]