Mine sisu juurde

Evklid

Vikipedii-späi
Evklid
amuižgrek.: Εὐκλείδης
Evklid Aleksandrijaspäi, Oksfordan universitetan Londusentedon istorijan muzei
Evklid Aleksandrijaspäi, Oksfordan universitetan Londusentedon istorijan muzei
nimi sündundan jäl'ghe:

amuižgrek.: Εὐκλείδης[1]

radmižen toižend:

matematikanmez', kirjutai

sündundan dat:

ei ole aigemba mi 340 edel m.e. i ei ole möhemba mi 315 edel m.e.

sündundan sijaduz:

неизвестно[2]

valdkund:

Classical Athens[d]

kolendan dat:

неизвестно[3]

kolendan sijaduz:

неизвестно[2]

 Evklid VikiAitas
Om sädusid VikiPurtkiš VikiPurde

Evklid (amuižgrekan kelen Εὐκλείδης-sanaspäi — Eukleidēs «hüvä hoštuz»; sünd. läz 325. vot edel m.e. — koli 265. voden aigemba e.m.e., Aleksandrii ezimeletaden, Ellinistine Egipt) oli amuižgrekalaine matematikantedomez'.

Evklid om kaikiš amuižemban kaičenus teoretižen matematiktraktatan sädai. Hänen tedoline radmine mäni Aleksandrijas 3. voz'sadal EME, toižid biografijan andmusid ei sa lugeta tarkoiktoikš.

Tedomez' om ezmäine matematikan tedai Aleksandrijan školkundaspäi.

Evklidan päine «Augud»-tedotö (amuižgrek.: Στοιχεῖα Stoikseja vai «Elementad» latiniziruidud formas) kogoneb 13 kirjaspäi. Se mülütab starinoičendoid planimetrijas, stereometrijas i luguiden teorijan küzundoiden rives. «Auguiš» Evklid kävuti aigaližembiden tedomehiden töid, tegi amuižgrekan matematikan ühthevendoid i sädi alust tedon edeližen šingotesen täht. Tedotö kändihe levitadud openduzkirjaks, ahtišti toižid geometrijan openduzkirjoid. Arhimed, Apollonii Pergelaine i toižed antikaigaižed tedomehed otiba «Auguid» aluseks, todištadud niiš vahvištused lugesoiš tetabikš kaikile.

Toižiden tedotöiden keskes oma kaičenus araban känduses «Figuroiden jagamižes», nell' «Konižed čapatesed»-kirjad (niiden material om Apollonii Pergalaižen ühtennimižen sädusen palaks), «Porizmad» (citiruišoiš Papp Aleksandrijalaižen «Matematižes kogoduses»).

Evklid om tedotöiden riven tegii astronomijas, optikas i muzikas.

Nügüd'aigan algoritm, avaruz i Evklidan geometrii nimitasoiš Evklidan nimel.

  1. Virtual International Authority File[Dublin, Ohio]: OCLC, 2003.
  2. 2,0 2,1 Dictionnaire des philosophes antiques III // Dictionnaire des philosophes antiques / R. GouletParis: CNRS, 2000.
  3. Euclide Tutte le opere / F. AcerbiMilano: Bompiani, 2007. — P. 183. — ISBN 978-88-452-5975-3
Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.