Galilei Galileo

Vikipedii
Galilei Galileo
ital.: Galileo Galilei
Galileo Galilejan portret (pirdi Ottavio Leoni, 1624)
Galileo Galilejan portret
(pirdi Ottavio Leoni, 1624)
radmižen toižend:

astronoom, filosof, matemaatik, fizikanmez', leiutaja, astroloog, Polühistor, õppejõud, teadlane, insener, filosof

sündundan dat:

15. uhoku 1564[1][2][3]

sündundan sijaduz:

Pisa[d], Toscana[d], Italii[2][4]

valdkund:

Medici Flag of Tuscany.png Firenze hertsogkond[d]
Flag of the Grand Duchy of Tuscany with Great Coat of arms.svg Toscana suurhertsogkond[d]

kolendan dat:

8. viluku 1642(1642-01-08)[1][5][6][7][8][9][10][11][12][13][14][15][16][17][3][18][19] (77 vot)

kolendan sijaduz:

Arcetri[d], Florencii[4]

tat:

Vincenzo Galilei[d][5]

mam:

Giulia Ammannati[d]

avtograf:

Galileo Galilei Signature 2.svg

Commons-logo.svg Galilei Galileo VikiAitas
Om sädusid VikiPurtkiš VikiPurde
Galilei riman katoližen inkvizicijan edes. Kristiano Banti-pirdajan kuva, 1857

Galileo Galilei (mugažo italijan kelel; sünd. 15. uhoku 1564, Piz, Florencijan gercogkund — kol. 8. viluku 1642, Arčetri, Toskanan Sur' gercogkund) — italine fizikantedomez', mehanikantedomez', astronom, filosof da matematikantedomez', kudamb valaitoiti lujas ičeze aigoiden tedod. Hän ezmäižen kävuti teleskopan taivazhibjoid kaclemas i tegi äjid surid astronomižid avaidusid.

Galilei — eksperimentaližen fizikan alusenpanii. Ičeze eksperimentoil hän kumaiži vahvas Aristotelän spekulätivižen metafizikan i pani klassižen mehanikan alust.

Biografii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Mez' libui bajarišton roduspäi. Openui Pizan universitetas vspäi 1581, möhemba pördui sihe i radoi matematikan professoran vspäi 1589. Läksi Padujan universitetha vl 1592 penen paukan tagut, siš oli astronomijan, matematikan i mehanikan opendajan vhesai 1610. Ühtenaigašti Galilei oli otnus tedoradho.

Elon aigan Galilei oli tutab kut geliocentrižen Mail'man sisteman polenpidai. Nece vei händast konfliktannoks katolišt jumalankodikundad vaste. Tedomez' vei jäl'gmäižid päivid kanzaližes usadibas kodiarestan al.

Katoližen jumalankodikundan komissii radoi vll 1981−1992 i reabilitirui Galilejad, päti, miše inkvizicii tegi värin vl 1633, konz pani mehele pučtas Kopernikan teorijaspäi.

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. 1,0 1,1 Deutsche Nationalbibliothek, Staatsbibliothek zu Berlin, Bayerische Staatsbibliothek et al. Record #118537229 // Gemeinsame Normdatei — 2012—2016.
  2. 2,0 2,1 http://www-history.mcs.st-andrews.ac.uk/Biographies/Galileo.html
  3. 3,0 3,1 BeWeB
  4. 4,0 4,1 Галилей Галилео // Большая советская энциклопедия: [в 30 т.] / под ред. А. М. Прохоров — 3-е изд. — М.: Советская энциклопедия, 1969.
  5. 5,0 5,1 Berry A. A Short History of AstronomyLondon: John Murray, 1898.
  6. Bibliothèque nationale de France BnF authorities: اوپن ڈیٹا پلیٹ فارم, платформа відкритих даних, платформа открытых данных, plateforme de données ouvertes, piattaforma di dati aperti, Opendata-Plattform, otevřená data platforma, åben-data-platform, տվյալների բաց շտեմարան, platforma za odprte podatke, plataforma de datos abierta, plataforma de dados aberta, платформа адкрытых даных, платформа на отворените данни, platforma otwartych danych, ашық деректер платформасы, ачык маалыматтарды платформа, açıq məlumat platforması, ochiq ma'lumotlar platforma, açık verilerin platformu, платформа отвореног података, platforma otvorenih podataka, platforma otvorenog podataka, platforma otvorených údajov, πλατφόρμα ανοικτών δεδομένων, platformu atklātā datu, platforma atvira duomenų, platvormi avatud andmete, avoimen datan foorumi, nyílt adatok platformja, პლატფორმა ღია მონაცემები, платформа за отворени податоци, нээлттэй мэдээллийн тавцан, platformă de date deschise, platformo de malferma datumoj, open data platform, плятформа адкрытых зьвестак, Усьтэм даннойёслэн платформазы, асыҡ мәғлүмәт платформаһы, açıq malümat platforması, açıq malümat platforması, ачык малюмат платформасы, öppen dataplattform, платформаи додаҳои боз, ачык кӧргӱзӱлердиҥ платформазы, гом бæрæггæнæнты платформæ — 2011.
  7. MacTutor History of Mathematics archive
  8. SNAC — 2010.
  9. Find a Grave — 1996.
  10. Internet Speculative Fiction Database — 1995.
  11. Babelio — 2007.
  12. Internet Philosophy Ontology project
  13. Discogs — 2000.
  14. Brockhaus Enzyklopädie / Hrsg.: Bibliographisches Institut & F. A. Brockhaus, Wissen Media Verlag
  15. Gran Enciclopèdia CatalanaGrup Enciclopèdia, 1968.
  16. AlKindi
  17. Proleksis enciklopedija, Opća i nacionalna enciklopedija — 2009.
  18. The Fine Art Archive — 2003.
  19. Base biographique


Wiki letter w.svg Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.