Galle (lidn, Šrilank)

Galle
ගාල්ල (singal.)
காலி (tamil.)
Valdkund	Šrilank
Eläjiden lugu (2022)	112,252 ristitud
Pind	16,52 km²
Telefonkod	+94-(0)91
Aigvö	UTC+5:30

Sil sanal voib olda toižid znamoičendoid; miše nähta niid, tulgat tänna.

Galle (singal.: ගාල්ල [ɡaːlːə] Gālla, tamil.: காலி [kaːli] Kāli) om lidn Šrilankan suvipäivlaskmaižel randal. Lidn om Suvižen agjan i sen Gallen ümbrikon administrativine keskuz.

Istorii

Amuižen aigan oli tetab Azijas kuti saren päine Gimhathitha-torguindmeriport. Vl 1502 pen' portugaline laivišt putui sarele statjaližikš torokan tagut portan rajonas. Vll 1640−1796 lidn oli alamaine, lidnuz om saudud vl 1663. Britanižen tobmuden aigan nimituz oli Point de Galle. Pölištuihe severz'-se tuhad ristituid vn 2004 cunamin aigan, udessaudihe lidnad.

Galle šingotase sömtegimištol (sidä kesken kalan ümbriradmine), stöklan tehmižel, tekstil'edheotandoil, turizmal.

Geografijan andmused

Lidn sijadase agjan suvipäivlaskmas, ümbrikon suves, Indižen valdmeren randal.

Matkad ekonomižhe Kolombo-pälidnhasai om 119 km pohjoižhe-lodeheze.

Klimat om ekvatorialine tropižiden vihmmecoiden. Kun keskmäine lämuz vajehtase +26,7..+28,4 C° röunoiš voden aigan. Ekstremumad oma +17,1 C° (keväz'ku, semendku) i +36,4 C° (keväz'ku). Il'man lämuz voib ületada +31 C° miččel taht kul, ei voi olda madalamb mi +20 C° kezakus-redukus. Paneb sadegid 2348 mm vodes, enamba semendkus (316 mm) i sügüz'kus-kül'mkus (261..344 mm kus), vähemba vilukus-keväz'kus (71..90 mm kus).

Tobmuz

Galle jagase kaks'kümneks nimitadud valičendümbrikoks (angl.: ward). Lidnan municipalitet ičeze suimanke oma sätud vl 1865.

Ezmäine mer oli pandud radsijha vl 1939. Jäl'gmäine mer oli Methsiri De Silva vll 2009−2016, sid' lidnan administracii tühjiti meran radon sistemad, i nügüd' komissar ohjandab lidnad.

Eläjad

Vl 2001 lidnan eläjiden lugu oli 90,934 ristitud. Kaik 93,118 eläjad oli lidnas vl 2020.

Rahvahad (2001): singalad — 72,7 %, larakallad — 25,5 %, tamilad — 1,4 %, toižed rahvahad — 0,4 %.

Rahvahad (2024): singalad — 63,02 %, islamanuskojad (larakallad) — 36,01 %, tamilad — 0,91 %, toižed rahvahad — 0,09 %.

Openduz

Kaik kaks'kümne ühesa valdkundališt školad da kolledžad ratas lidnan municipalitetas. Viž rahvahidenkeskešt školad oma avaitud mugažo.

Om professionaližen opendusen aluzkundoid merimehiden i opendajiden täht, biznesohjandusen institut i tehnologijoiden institut. Ruhunan universitetan koume fakul'tetad oma avaitud lidnas: inžiniringan, medicinan, sättutoitud tervhudentedoiden. Siš universitetas om 11 tuh. üläopenikoid, om alusenpandud kut kolledž vl 1978, universitet vspäi 1984, sen päine kampus sijadase lähižes Matar-lidnas.