Mine sisu juurde

Handr

Vikipedii-späi
Handr
Handr
Handr Londonan puištos, kül'mku
Tedoklassifikacii
Valdkund: Živatad
Tip: Sel'gjäntkeižed (Chordata)
Klass: Lindud (Aves)
Heimkund: Hanhenvuiččed (Anseriformes)
Sugukund: Sorzanvuiččed (Anatidae)
Heim: Hanhed (Anser)
Erik: Handr
Latinankel'ne nimi
Anser anser (Linnaeus, 1758)
Areal
Image
     Pezoitelendtahoiden areal      Migracijad      Introduciruidud erik


Sistematik
Vikierikoiš


Kuvad
Vikiaitas

ITIS 175028
NCBI 8843
Kaks' handred kuctas toine tošt lendusen aigan, Alamad

Handr (latin.: Anser anser) om vezilind, hanhed-heimon levitadud erik.

Handren munad (Danii, 1951)

Pezoitelese kolonijoil tünidenno vezištoidenno, valičeb läbipäzmatomid sijid. Voib vastata londuses Evropan pohjoižes i keskuzpalas, enamba kaiked Dnestran i Dunain del'tas, mugažo Azijan venos vönes Edahaižehe Päivnouzmhasai. Tal'vdub Evropan i Azijan suves, erasti Pohjoižafrikas.

Kodihanhen erased sugud libudas handrespäi. Kazvatadihe Amuižes Egiptas läz 2200. vot EME völ. Voib kazvatada mecerikon poigaižid munaspäi, no sügüzel hö lindäs lähtuded leten suvimaihe üks'-se.

Ümbrikirjutand

[vajehta | vajehtada lähtetekst]

Täuz'kaznu handr oleleb 70..90 santimetrhasai pitte i 2,1..4,5 kg vedutte, suugiden maihutuzkeskust om 147..180 sm. Höunhišt om hahkbur lainhekahanke kuvanke kaglal da pökol. Sel'gan höunhed oma vauvhanke röunanke. N'ok om ruskedvauvhan polhe vai ruskedpakuine.

Ižač om järedamb mi emäč. Vägev lind, voib satatada koirad suugal mectusen aigan.

Lind sötlese kazmusil — hein, tähkheinäd, marjad. Kevädel handred sadas sötet vezištoil, söden vezikazmusid, mugažo ottas südäimehe heiniden i villänpöudoiden idüid. Äikerdoičendan pordon södas vezikazmusid i kazmusid vedenno vaiše. Verendan jäl'ghe man pindan kazmused kändasoiš handren sötkeks — semned, marjad, maižanduzkul'turad.