Imetaiživatad

Vikipedii-späi
(Oigetud lehtpolelpäi Imetaiživat)
Imetaiživatad
Imetaiživatad
Imetaiživatoiden erazvuiččend
Tedoklassifikacii
Valdkund: Živatad
Tip: Sel'gjäntkeižed (Chordata)
Klass: Imetaiživatad (Mammalia)
Latinankel'ne nimi
Mammalia (Linnaeus, 1758)


Sistematik
Vikierikoiš


Kuvad
Vikiaitas

ITIS 179913
NCBI 40674

Imetaiživatad (latin.: Mammalia) om sel'gjäntkeižiden živatoiden klass. Se mülütab 26..29 heimkundad.

Klassan živatoiden päine eriližuz om poigaižiden sötlend maidol. Klass mülüb nell'jaugaižed-üläklassan sinapsidad-kladha. Kaik enamba mi 6400 eläbad imetaiživatoiden erikod om ümbrikirjutadud mail'man biologil, ristit (latin.: Homo sapiens) om necen klassan pala mugažo. Tetas enamba mi 20 tuhad erikoid imetaiživatoiden klassas kadonuzidenke erikoidenke.

Teriologii (ende mammaliologii) tedoidab imetaiživatoid. Živatvodind om tedo imetaiživatoiden kazvatuses päpaloin.

Leviganduz[vajehta | vajehtada tekst]

Imetaiživatad elädas läz kaikedme mail'madme: läz kaikil kontinentil, kaikiš valdmeriš, sariden enambuses, polärižiš tahondoiš, korktoil mägil, letetazangištoiš. Ei ole imetaiživatoid valdmeren süvüziš i Antarktidas, no jäl'gmäižes om löutud kadonuziden erikoiden kaivandusid. Ühten erikon levigandmižavaruz ei ole sur' päpaloin, erikon živatad oma ümbrišton arvoimižihe sidodud znamasižešti.

Enamba kaiked endemikoid elädas Indonezijas, Filippinoil, Avstralijas i Meksikas.

Ümbrikirjutand[vajehta | vajehtada tekst]

Imetaiživatad libuiba šingotadud sinapsidoišpäi triaspordon lopus. Erikoiden irdpol'ne nägu om erazvuitte lujas, no sättutoitab nell'jaugaižiden organizman ühthižele sauvondale, anatomijan i fiziologijan ned-žo funkcionaližed sistemad oma toižil nell'jaugaižil. No äjad ned sistemad šingotihe lujas imetaiživatoil, ka lugetas necidä sel'gjäntkeižiden klassad kaikiš enamba organizuidud.

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]



Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.