Mine sisu juurde

Järeboi

Vikipedii-späi
Järeboi
Järeboi
Järeboi
Tedoklassifikacii
Valdkund: Živatad
Tip: Sel'gjäntkeižed (Chordata)
Klass: Imetaiživatad (Mammalia)
Heimkund: Lihansöjad (Carnivora)
Sugukund: Koiranvuiččed (Canidae)
Heim: Reboid (Vulpes)
Erik: Järeboi
Latinankel'ne nimi
Vulpes lagopus (Linnaeus, 1758)
Areal
Image


Sistematik
Vikierikoiš


Kuvad
Vikiaitas

ITIS 622025
NCBI 494514

Järeboi (latin.: Vulpes lagopus, sinonimad: Alopex lagopus, Canis lagopus) om lihansöi živat. Mülüb Koiranvuiččed-sugukundan Reboid-suguhu. Lagopus-sana (amuižgrek.: λᾰγώπους) znamoičeb «jänišanjaugaine». Sädab läz kümned alaerikod.

Eläb kaiken Arktikan territorijal, sen avaron tundran kukhikahiš tahondoiš. Tal'vdub suvemba — oz., Amuran alajoksmuses, Baikalan randištonno, Suomenman keskuzpalas.

Živat kävutab äivoččid uruid, tal'vel voib tehta uruid lumes. Uru sijadase pol'kilometras vedespäi vai sen lähemba.

Ümbrikirjutand

[vajehta | vajehtada lähtetekst]

Hibj om 50..75 sm pitte, händan piduz 25..30 sm. Järeboi om 20..30 sm kortte. Täuz'kaznuden ižačun hibj om 3,5 kg vedutte keskmäras, erasti sase ühesha kilogrammhasai, emäčun veduz om läz koumed kilod. Reboin erineden, hibj om lähemba mannoks, kärz om lühüdamb. Kehkrad korvad ozutadas habi tal'vkarvaspäi, käbäloiden labajaugad oma kattud kovil hibusil, ned vajehtused oma pakaiženvastaižed.

Järeboi om sugukundan üks'jäine erik karvan vajehtujanke mujunke voz'aigadme. Kaks' toižendad mujun mödhe: järgeline vauged (bur kezal) i sinivauvaz, jäl'gmäine oleskeleb vauvaz koričma, muzahahk, koričma hobedanke verendan jäl'ghe.

Järeboi söb živatoiden 125 erikod, kazmusiden 25 erikod, no tobjimalaz nühtajid, kalad i somarjoid.

Živatan igä oleleb londuses 6..10 vot. Reboid, hahmad i händikahad södas järeboid. Vauged pulo tegeb londoid järeboin poigaižihe.

Parahim karv oleskeleb vilukus-uhokus. Ristitud mecatas i kazvatadas fermoil karvha näht.