Jouhlinduine
Jouhlinduine | ||||||||||||||
---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
Jouhlinduine Saksanmas | ||||||||||||||
Tedoklassifikacii | ||||||||||||||
|
||||||||||||||
Latinankel'ne nimi | ||||||||||||||
Motacilla flava (Linnaeus, 1758) | ||||||||||||||
Areal | ||||||||||||||
Kezaline pezoitelend Läbivoččed eländtahod Tal'vdundan sijad | ||||||||||||||
|
Jouhlinduine (latin.: Motacilla flava) om Evrazijan i Afrikan levitadud kezalind. Mülütadas Vagolindunvuiččed-sugukundha. Läz 10..15 alaerikod.
Ümbrikirjutand[vajehta | vajehtada tekst]
Heimon kaikiš penemb erik, 15..16 sm pitte i 17 grammad vedutte hibjanke. Käpšud oleldas muzaburan vai mustan mujun. Pit'k muzabur händ čibutelese, sen rulindhöunhed oma vauktad. Sel'gan höunhišton muju om hahkvihand vai hahkbur olivan ližamujunke. Suugiden maihutuzhöunhed oma burvauvhad levedanke pakuiženke röunanke. Pän höunhišton kirj voib olda erazvuitte znamasižikš alaerikoidme.
Ižačun pök om loštai pakuine, emäčun — vauvazpakuine.
Elonmaht[vajehta | vajehtada tekst]
Ecib sömäd man pindal päpaloin, vagolindun erineden. Jouhlinduine ani kuti hüppib madme leten.
Parad sädas pezoid severziš-se kümniš metrad toine toižespäi da sen edemba. Pezoiteldas luhtoiš, mecoiden jogialangištoiš, soil penzhištonke.
Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]
Jouhlinduine Vikiaitas |