Gaidn Jozef

Gaidn Jozef
	Gaidn Jozef
	saks.: Joseph Haydn
	; Jozef Gaidnan portret,; voikuvan pirdi anglijalaine Tomas Hardi vl 1792
radmižen toižend:	muzikankirjutai, dirigent, muusikateadlane, pianist
sündundan dat:	31. keväz’ku 1732
sündundan sijaduz:	Lua tõrge kohal Moodul:Sources 177. real: attempt to concatenate local 'letter' (a nil value).
valdkund:	Saksa-Rooma riik[d]
kolendan dat:	Lua tõrge kohal Moodul:Sources 177. real: attempt to concatenate local 'letter' (a nil value).
kolendan sijaduz:	Lua tõrge kohal Moodul:Sources 177. real: attempt to concatenate local 'letter' (a nil value).
tat:	Mathias Haydn[d]
avtograf:
	Gaidn Jozef VikiAitas

Franc Jozef Gaidn (saks.: Franz Joseph Haydn; sünd. 31. keväz'ku 1732, Rorau-külä, Alaavstrii, Pühä Rimalaine imperii — kol. 31. semendku 1809, Ven, Avstrijan imperii) oli klassikan avstrijalaine muzikankirjutai, simfonii- i jändekvartet-muzikžanroiden üks' alusenpanijoišpäi. Kirjuti organan i fortepjanon täht. Om Saksanman i Avstriž-Mad'jaranman rahvahangimnoiden muzikan melodijan sädai.

Sädused

Muzikankirjutai sädi 24 operad, kirjuti 104 simfonijad, 83 jändekvartetad, 52 sonatad fortepjanon (klaviran) täht, 126 triod baritonan täht. Toižed sädused oma ezivändod, maršad, kargud, divertismentad orkestran i toižiden soitoiden täht, erazvuiččed p'jesad klaviran täht, pajod, kanonad, šotlandijan, irlandijan i uel'san pajoiden ümbriradmižed änen täht fortepjanonke vai violiženke.

Hengeline muzik: 3 oratorijad («Mail'man sädamine», «Voz'aigad», «Sündun ristal seičeme sanad») i 14 messad.

Biografii

Franc Jozef oli sündnu Matias Gaidn-korjmastarin (1699−1763) kanzha. Kazvatajad oliba otnus vokalha todeks i navediba väta soitoil, muga löutihe prihan muziklahjakahut aigoiš. Vll 1740−1749 hän pajati Venan ph. Stefanan päjumalanpertin horas, severz-se vozid ičeze norembidenke vellidenke, mugažo openui väta soitoil. Nai vl 1760, Maria-Anna Keller oli Gaidnan ak, naimiželo kändihe onetomaks i lapsetomaks.

Muziksädai radnikoiči vara- i kapel'meisteran elokahan mad'jaralaižen Mikloš Esterhazi-ruhtinasen pert'kulus vll 1761−1790 (nüg. penes Fertöd-lidnas, edel 1950 vot Esterhaz). Ned voded abutiba Gaidnan sädamižradmižen änikoičendale, sil aigal muzikankirjutai sai rahvahidenkeskešt tetabut. Mad'jaralaižen ruhtinasen surman jäl'ghe radoi Sures Britanijas i Avstrijas, keradeli täuzid zaloid i sai finansišt ripmatomut.

Homaičendad

Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.