Kukoi
Mine navigeerimisribale
Mine otsikasti

Kukoi käveleb kanoiden keskes.

Savikukoihut — pismäine Lüksemburgaspäi.
Kukoi (latin.: Gallus gallus domesticus, erasti Gallus domesticus) om lind, kanan ižač. Kukoin päl čoma harj om, händan höunhišt om rohl da kirjav paksus, kanaspäi erineden.
Diminutivižed nimed: kukoihut, (lapseline) kukša.
Kukoihe sidotud vepsän tärtused[redaktiruida | redaktiruida purde]
- Kukoinsilmad — hämärsogeduz, sogenzoitusen läžund pol'pimeduses.
- Torakukoi — kaiken aigan toradai mez', čihak.
Kukoihe sidotud vepsän muštatišed da ozoitesed[redaktiruida | redaktiruida purde]
Muštatišed[redaktiruida | redaktiruida purde]
- Ei kukoi homendest to.
- Kanoidenke pande, kukoidenke libu.
- Kägi ei käsktes kukku, kukoi ei kuctes launu.
- Ozavale kukoi-ki munib / Ozavale i kukoi munib.
- Ozavale kukoi munib, a ozatomale i kana ei muni.
Ozoitez[redaktiruida | redaktiruida purde]
Küläs rahvast om, kukoid ei launugoi, i rahvaz ei libugoi (kaumišt).
Kelenvänd[redaktiruida | redaktiruida purde]
- Kurdiž kukoi, kurdiž variš — kurdiž vai tahtota kulmaha ristit, olii.
Kacu mugažo[redaktiruida | redaktiruida purde]
- Kukoinharj (kazmuz)
- Merikukoi (lind)
Edesine lugemine[redaktiruida | redaktiruida purde]
Kukoi Vikiaitas |
![]() |
Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe. |