Lep

Vikipedii-späi
Lep
Lep
Lepan tipine erik — Alnus glutinosa, Saksanma
Tedoklassifikacii
Valdkund: Kazmused
Palakund: Änikkazmused (Magnoliophyta)
Klass: Kaksidülehtesižed (Dicotyledones)
Kund: Bukpuänikoižed (Fagales)
Sugukund: Koivunvuiččed (Betulaceae)
Heim: Lep
Latinankel'ne nimi
Álnus Mill., 1754
Areal
Image


Sistematik
Vikierikoiš


Kuvad
Vikiaitas

ITIS 19466
NCBI 3515
Lepan änikod muloižidenke ploduidenke tagamal

Lep (latin.: Alnus) om lehtezpuiden i penzhiden heim, mülütadas Koivunvuiččed-sugukundha. Heim kogoneb läz 40 erikospäi i niiden 10 gibridaspäi.

Ümbrikirjutand[vajehta | vajehtada tekst]

Kazvab Pohjoižen mapoliškon venos vönes tobjimalaz, suvemb — vaiše mägil. Elonform voib vajehtadas kazvandan sijha kacten. Lehtesed čereduišoiš, ned oma ünäižed i varzil.

Änikoičeb kevädel, erased mererandaližed erikod — redukus-tal'vkus. Tullei pölüstoitab. Pord pölüstoitandan i sugutandan keskes sase 85 päiväd, ka semned küpsnedas redukule.

Kävutand[vajehta | vajehtada tekst]

Kävutadas pumaterialaks, varhapandas haugoid. Ištutadas dekorativižeks kazmuseks. Ottas käbuid i lehtesid zelläks. Kor' kävutase dubimha nahkoid. Sadas mustad, rusttad i pakušt sauvondmujuid.

Lep paremboičeb mahust, ka semetas kaivuztegimišton samižen jändusil. Aigaline medenkandai kazmuz.

Lepha sidodud vepsän tärtused[vajehta | vajehtada tekst]

  • Lepišt, lepšom — lepaine mec.
  • Roug, rougad — lepan kor' mujutamha kanghid.

Lepha sidodud vepsän muštatišed[vajehta | vajehtada tekst]

  • Lepaižes kandospäi lepaine barbaine-ki kazvab.
  • Oli aigaine, ei pidand kurgesine aidaine, a tuli aigaine, pidab lepän barbaine.

Kacu mugažo[vajehta | vajehtada tekst]

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]