Lhas

Lhas
拉萨 / 拉薩 (Lāsà) (kit.)
ལྷ་ས། (Lha Sa) (tib.)

Valdkund	Kitai
Eläjiden lugu (2010)	559,423 ristitud
Pind	29,274 km²
Pämez'	Čžan Tincin' (2013—)
Telefonkod	+86−891
Aigvö	UTC+8

Lhas (kit.: 拉萨 / 拉薩, pin'jin': Lāsà, tib.: ལྷ་ས། Lha Sa «jumaloiden sija») om lidnümbrik Kitain suvipäivlaskmas, sen Tibetan avtonomižen agjan pälidn vspäi 1965. Ende se oli Dalai-Laman ištundsija.

Lhas om radonmahtajiden lidn da turistine keskuz, buddizman äiluguižidenke pühäpertidenke.

Istorii

Eländpunkt aluz om pandud 15. voz'sadal. Lobsang Gjaco (1617−1682) oli videnden dalai-laman, hän tegi Lhasad Tibetan pälidnaks.

Vozil 1912−1951 Lhas oli de fakto ripmatoman Tibetan pälidnaks.

Vspäi 1959 Tibetan ohjastuz küksuses radab indižes Dharamsal-lidnas.

Geografijan andmused

Lidn sijadase Tibetan mägištol, sen fartalad seištas alangištos, Lhas-jogen randal (Brahmaputran hura ližajogi), 3490 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.

Klimat om korktoiden mägiden. Kezakun keskmäine lämuz om +16 C°, vilukun — −2 C°. Paneb sadegid 425 mm vodes, niišpäi 375 mm kezakus-sügüz'kus.

Administrativižešti Lhas-lidnan fartalad sättudas Čenguan'-rajonale, kudamb om olmas vspäi 1960 da mülüb Lhas-lidnümbrikho. Čenguan'-rajon jagase 9 lidnrajonha da 4 külärajonha. Vn 2000 rahvahanlugemižen mödhe 223 tuhad ristitud elädas lidnfartaloiš, niiden pind — 60 km².

Transport

Lidn om avtotesol'm. Mugažo sur' raudtestancii radab, sihepäi passažirjonuz ajab Pekinaspäi kaks' päivest. Hüvän infrastrukturan tagut Kitain ohjastuz planiruib 20 mln tatanmašt turistad vodele 2020.

Rahvahidenkeskeine civiline Lhas Gonggar-lendimport (LXA, 4,3 mln passažiroid vl 2018) sijadase 62 km suvipäivlaskmha lidnan keskusespäi 3570 m korktusel. Sišpäi tehtas reisid Kitain südäimehe da Nepalha.

Irdkosketused

• Lhas-lidnan ohjastusen oficialine sait (lasa.gov.cn). (kit.)