Lhas

Vikipedii
Hüpähtada: navigacii, Ecind
Lhas
拉萨 / 拉薩 (Lāsà) (kit.)
ལྷ་ས། (Lha Sa) (tib.)
Valdkund Kitai
Eläjiden lugu (2010) 559 423 ristitud
Pind 29 274 km²
Lhas拉萨 / 拉薩 (Lāsà) (kit.)ལྷ་ས། (Lha Sa) (tib.)
Pämez' Čžan Tincin' (2 013-)
Telefonkod +86-891
Aigvö UTC+8


Lhas (kit.: 拉萨 / 拉薩, pin'jin': Lāsà, tib.: ལྷ་ས། Lha Sa «jumaloiden sija») om lidnümbrik Kitain suvipäivlaskmas, sen Tibetan avtonomižen agjan pälidn vspäi 1965. Ende se oli Dalai-Laman ištundsija.

Lhas om radonmahtajiden lidn da turistine keskuz, buddizman äiluguižidenke pühäpertidenke.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Eländpunkt aluz om pandud 15. voz'sadal. Lobsang Gjaco (1617-1682) oli videnden dalai-laman, hän tegi Lhasad Tibetan pälidnaks.

Vozil 1912-1951 Lhas oli de fakto ripmatoman Tibetan pälidnaks.

Vspäi 1959 Tibetan ohjastuz küksuses radab indižes Dharamsal-lidnas.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Lidn sijadase Tibetan mägištol, sen fartalad seištas alangištos, Lhas-jogen randal (Brahmaputran hura ližajogi), 3490 metrad valdmeren pindan päl keskkorktusenke.

Klimat om mägiden. Kezakun keskmäine lämuz om +16°C, vilukun — -2°C. Paneb sadegid 425 mm vodes, niišpäi 375 mm kezakus-sügüz'kus.

Administrativižešti Lhas-lidnan fartalad sättudas Čenguan'-rajonale, kudamb om olmas vspäi 1960 da mülüb Lhas-lidnümbrikho. Čenguan'-rajon alajagase 9 lidnrajonha da 4 külärajonha. Vn 2000 rahvahanlugemižen mödhe 223 tuhad ristitud elädas lidnfartaloiš, niiden pind — 60 km².

Transport[redaktiruida | redaktiruida purde]

Lidn om avtotesol'm. Mugažo om sur' raudtestancii, sihepäi passažirjonuz ajab Pekinaspäi kaks' päivest. Hüvän infrastrukturan tagut Kitain ohjastuz planiruib 20 mln tatanmašt turistad vodele 2020.

Rahvahidenkeskeine civiline Lhas Gonggar-lendimport (LXA) sijadase 62 km suvipäivlaskmha lidnan keskusespäi 3570 m korktusel. Sišpäi tehtas reisid Kitain südäimehe da Nepalha.

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]


Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]