Liberec
Lidnanznam |
Flag |
Valdkund | Čehanma |
Eläjiden lugu (2017) | 103,853 ristitud |
Pind | 106,09 km² |
Pämez' | Jaroslav Zamečnik (kül'mku 2018—) |
Telefonkod | +420 |
Avtokod | L |
Aigvö | tal'vel UTC+1, kezal UTC+2 |
Liberec (mugažo čehan kelel, virktas [ˈlɪbɛrɛts]), edel 1945 vot mugažo Raihenberg (saks.: Reichenberg), om videnz' surtte lidn Čehanmas. Se om Liberecan randan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn.
Istorii
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Eländpunkt mainitase dokumentoiš ezmäižen kerdan kuti Reychinberch lidnan statusanke vl 1352. Ezmäine tekstil'edheotand oli sätud vl 1579. 19.-20. voz'sadal lidn oli saksalaižiden Sudetan regionan pälidnaks. Jäl'ges Toižen mail'man sodan lopud (1945. voz') deportiruihe saksalaižid Germanijha. Äi istorižid pertid om kaičenus lidnas.
Liberec šingotase tekstil'tegimišton keskuseks.
Geografijan andmused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Lidn sijadase valdkundan pohjoižes, Sudetan mägiden Jizer-mägisel'gan pautkidenno, 325..1012 m korktusil, 374 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Om läz 110 km matkad Praghasai avtotedme suvipäivlaskmha vai 91 km orhal. Matkad Pol'šanman röunhasai om 6 km pohjoižhe, Saksanman röun sijadase 12 km lodeheze lidnaspäi.
Klimat om ven. Voden keskmäine lämuz om +7,2 C°. Paneb sadegid 803 mm vodes.
Eläjad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Vn 2011 Čehanman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 102 247 ristitud. Tehnine universitet om lidnas, zavodiše kolledžaks vl 1953.
Lidnan edeline pämez' oli Tibor Battjani (čeh.: Tibor Batthyány) vll 2014−2018.
Transport
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Avtobusad, tramvaid, ezilidnelektrojonused, funikulör da taksid oma kundaližtransportaks lidnas da sen ümbrištos. Päraudtestancii sijadase lidnan keskuses.
Irdkosketused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- Lidnan tobmuden alzkundoiden oficialine sait (liberec.cz). (čeh.)
- Statistik Liberec-lidnas statnisprava.cz-saital. (čeh.)
Liberec Vikiaitas |