Macuo Basö
Macuo Basö | |
japon.: 松尾芭蕉[1] | |
Basön portret, 17. voz'sadan lop, tegii om Hokusai | |
nimi sündundan jäl'ghe: |
japon.: 金作 |
---|---|
radmižen toižend: | |
sündundan dat: |
1644[2][3][4][5][6][7][8][9][10][11][12][13][14][15][16][17][18][19][20][21][22][23][24][25][26][27][28][29] |
sündundan sijaduz: |
Bashō's birth house[d], Iga Province[d], Tokugawa šogunaat[d] |
valdkund: | |
kolendan dat: | |
kolendan sijaduz: | |
Macuo Basö VikiAitas | |
Om sädusid VikiPurtkiš |
Basö (japon.: 芭蕉 «bananpu») vai Macuo Basö (japon.: 松尾 芭蕉), nimi sündundan jäl'ghe — Macuo Kinsaku (japon.: 松尾 金作; sünd. 1644, Ueno, Igan provincii, nüg. Mien prefektur, Japonii — kol. 28. kül'mku 1694, Osak, Japonii), norudes — Matsuo Tüemon Munefusa (japon.: 松尾 忠右衛門 宗房), oli Edo-pordon kaikiš tetabamb japonijalaine runokirjutai.
Sädamine
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Ühtni haiku-žanran sündnundha, mülüti filosofišt südäint komižhe renganžanrha. Hen koveritomuz i čomakulun garmonii oma Basön runoiden pirdoikš. Tulnu Kitaišpäi dzen-openduz valatoiti runokirjutajan mail'mannägendad, i hänen runod abutiba opendusele šingotadas Japonijas. Basön stil' märiči japonižen runoišton šingotest kahtes sadas vodes.
Runokirjutai sädi 7 ontologijad ičeze openikoidenke: «Tal'veližed päiväd» (1684), «Keväz'ližed päiväd» (1686), «Väl'dünu pöud» (1689), «Tikv kurkunke» (1690), «Oblezjanan ol'gesine vihmsoba» (1. kirj 1691, 2. kirj 1698), «Havad hilenke» (1694).
Biografii
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Macuo oli sündnu samurain kanzha koumanden lapsen kuden keskes i noremban poigan. Tat i veik openziba elokahambid samurajid kalligrafijale, i Kinsaku sai hüväd opendust laps'aigan. Hän oli 13-vozne, konz tat koli. Oli kazakoiš toižel elokahal Todo Jositada-samurajal (japon.: 藤堂良忠, 1642−1666) i openui ühten aigan runoišton čomamahtod Kiotos vspäi 1664. Molembad ottiba psevdonimid (Basö ende oli Sōbō 宗房, Munafusa-nimen kitaine lugend) da sädiba runoid toižidenke ühtes, no Jositada koli edel aigad.
Vspäi 1672 Basö eli Edos, radoi valdkundmehel, sid' runoišton opendajal. Openikad sauvoiba pupert'kulušt runokirjutajale i ištutiba bananpud senno, se tuli mel'he opendajale i hän oti Basö-psevdonimad. Vodele 1680 sädajan škol lugi kaks'kümne openikad. Matkazi Tokaidodme, sai arvostust da tetabut. Putui Osakha elon lopus, kus koli-ki.
Homaičendad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- ↑ Japan Search — 2020.
- ↑ Deutsche Nationalbibliothek Record #118653369 // Integrated Authority File — 2012—2016.
- ↑ Краткая литературная энциклопедия — М.: Советская энциклопедия, 1962.
- ↑ (not translated to mul) Project Gutenberg — Project Gutenberg Literary Archive Foundation, 1971.
- ↑ Swartz A. Open Library — 2007.
- ↑ Benezit Dictionary of Artists — OUP, 2006. — ISBN 978-0-19-977378-7
- ↑ Biblioteca Virtual Miguel de Cervantes — 1999.
- ↑ 9,0 9,1 SNAC — 2010.
- ↑ Encyclopædia Universalis — Encyclopædia Britannica, 1968.
- ↑ CONOR.SI
- ↑ Faceted Application of Subject Terminology
- ↑ LIBRIS — Rootsi Rahvusraamatukogu.
- ↑ 14,0 14,1 Babelio — 2007.
- ↑ www.poetryfoundation.org
- ↑ Brockhaus Enzyklopädie
- ↑ Autoritats UB
- ↑ The LiederNet Archive — 1995.
- ↑ Répertoire International des Sources Musicales — 1952.
- ↑ NUKAT — 2002.
- ↑ Gran Enciclopèdia Catalana — Grup Enciclopèdia, 1968.
- ↑ Korean Authority File
- ↑ CONOR.BG
- ↑ National Library of Portugal — 1796.
- ↑ KANTO – Kansalliset toimijatiedot — Soome Rahvusraamatukogu.
- ↑ Bibliografie dějin Českých zemí — 1905.
- ↑ MAK
- ↑ Trove — 2009.
- ↑ datos.bne.es: El portal de datos bibliográficos de la Biblioteca Nacional de España — 2011.
- ↑ The Fine Art Archive — 2003.
Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe. |