Mine sisu juurde

Marijampole

Vikipedii-späi
Marijampole
Marijampolė
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Litvanma
Eläjiden lugu (2025) 36,076 ristitud
Pind 23,45 km²
MarijampoleMarijampolė
Pämez' Vidmantas Brazis
(2000−2007, 2008—)
Telefonkod +370−343
Aigvö tal'vel UTC+2,
kezal UTC+3
Lidn municipalitetan kartal (2026)

Marijampole (litv.: Marijampolė [mɐrʲɪˈjɐmpoːlʲeː], vozil 1955−1989 nimitihe Kapsukas, mž. litv.) om lidn Litvanman suvipäivlaskmas. Se om Marijampolen municipalitetan administrativine keskuz, statistižen Marijampolen agj-regionan keskuz mugažo.

Lidnan istorii vedase Pašepulis-küläspäi, se mainitase dokumentoiš vspäi 1667. Kostöl radoi siš 18. voz'sadaspäi. Kvetiškis-usadib oli saudud läz küläd vl 1717, sen Butler-graf kändi küläd torguindsijaižeks Staropole-nimenke. Butlerene-grafanak pani toižen lidnan alust läheli, andoi umad manahoile-marianoile jumalankodin sauvondan täht. Jumalankodi i kostöl oliba saudud sil vl 1758. Ühtištuihe kaht sijašt oficialižikš da anttihe lidnan oiktusid vl 1792, nimitihe nügüdläižikš.

Marijampole šingotase sömtegimištol (maidkonservad, saharantegim), sauvondmaterialiden edheotandal (puižed iknad da uksed), turizmal (muzejad, usadibad, lebu), vanhiden avtoiden torgusel, joudjaližen Baltic-zonal lidnanno (tegimišt, varažomad).

Geografijan andmused

[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Lidnan municipalitetan sijaduz valdkundas vn 2011 kartal

Lidn sijadase municipalitetan päivlaskmas, Šešupe-jogen molembil randoil, 86 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.

Kaik kuz' sildad ühtenzoittas jogen randoid lidnas. Matkad Vil'nüshasai om 139 km päivnouzmha, Kaunashasai om vižkümne kilometrad pohjoižpäivnouzmha.

Vn 2001 Litvanman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 48,675 ristitud, vn 2011 — 41,206 ristitud. Kaik 38,345 eläjad oli lidnas vl 2015. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 52,100 eläjad vl 1991.

Rahvahad (2011): litvalaižed — 97,4 %, venänikad — 1,02 %, pol'šanmalaižed — 0,28 %, čiganalaižed — 0,17 %, ukrainalaižed — 0,16 %, toižed rahvahad — 0,94 %.


Litvanman statistikan agjad da niiden enččed administrativižed keskused
Alitusan agj (Alitus) | Kaunasan agj (Kaunas) | Klaipedan agj (Klaiped) | Marijampolen agj (Marijampole) | Panevežisan agj (Panevežis) | Šäuläin agj (Šäuläi) | Tauragen agj (Taurage) | Tel'šäin agj (Tel'šäi) | Utenan agj (Uten) | Vil'nüsan agj (Vil'nüs)