Mongolijan imperii

Vikipedii
Mongolijan imperii
ᠶᠡᠺᠡ
ᠮᠣᠨᠭᠣᠯ
ᠤᠯᠤᠰ

Ih Mongol uls
Tehtud 1206
Hajenu 1368
Flag
Flag of the Mongol Empire.svg
Mongolijan imperii ᠶᠡᠺᠡ ᠮᠣᠨᠭᠣᠯ ᠤᠯᠤᠰ Ih Mongol uls
Pälidn Avarg (1206−1235).
Karakorum (1235−1260).
Hanbalik (1271−1368)
Eläjiden lugu (1279) 110 mln ristitud
Pind 33,000,000 km²
Kel' mongoližed keled
türkižed keled
Ohjanduzform monarhii
Pämehen titul sur' han
Jäl'gmäine pämez' Togon Temur (Uhagatu-hagan)
Dinastii Čingizidad i Juan'-dinastii
Religii tengrizm. šamanizm
Valüt bališ


Mongolijan imperii (mong.: Монголын эзэнт гүрэн ᠮᠣᠩᠭᠣᠯ ᠤᠨ
ᠡᠵᠡᠨᠲᠦ
ᠭᠦᠷᠦᠨ
; mong.: Их Монгол улс ᠶᠡᠺᠡ
ᠮᠣᠨᠭᠣᠯ
ᠤᠯᠤᠰ
, Yeke Mongɣol ulus — «Sur' Mongoline valdkund»), oli valdkund Azijan päivnouzmas i keskuses vozil 1206−1368, mugažo Evropan päivnouzmas. Sündui Čingishanan i hänen jäl'gnikoiden anastusiden satuseks. Čingizidad i Juan'-dinastii ohjastihe kogonaižel imperijal, sen rippujil valdkundoil i möhemba ripmatomil valdkundoil imperijan sijas.

Vl 1294 kogonaine imperii čihozi nelläks palaks: Kuldaine ord, Čagatai ulus, Hulagujidoiden valdkund i Juan'-imperii.

Imperijan pind oli kaikiš suremb mail'mas, olendan jäl'gused oma znamasižed mugažo:

  • regioniden ühtištuz (Venäman evropine i azijalaine palad, Kitain päivlaskman regionad);
  • Iranan ristitišton terav polenduz, bubonmustmoran leviganduz Evropas (20 mln pölištunuzid Evropas);
  • territorijan anastusen aigan mongoline armii rikoi ristitištod täuzin vastustelendan statjaks vai oti ristituid plenha i armijha;
  • imperii leviti sodajärgendust, sodamahtusid, nin'dundad pakaižtal'ven aigan i meritokratijan pirdoid. Sätihe mongolišt kirjamištod uiguran znamoiden alusel, kävutadas sidä tämbäi-ki Kitain Südäimongolii-agjas.

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]



Wiki letter w.svg Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.