Nazran'

Vikipedii-späi
Nazran'
Назрань (ven.)
Наьсаре (ing.)
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2022) 125,297 ristitud
Pind 138,28 km²
Nazran' Назрань (ven.) Наьсаре (ing.)
Pämez' Urushan Jevloev
(sügüz'ku 2019—)
Telefonkod +7−8732-xxx-xxx
Avtokod 06
Aigvö UTC+3 (MSK+0)


Nazranin administrativižed ümbrikod:
     Al'tievon ümbrik      Gamurzievon ümbrik      Nasir-Kortan ümbrik      Keskuzümbrik

Nazran' (ven.: Назра́нь, inguš.: Наьсаре / На́на-Наь́саре) om Venäman lidn da lidnümbrik Ingušetijan Tazovaldkundan keskuzpalas. Se om tazovaldkundan kaikiš suremb lidn eläjiden lugun mödhe, mugažo Nazranin rajonan administrativižeks keskuseks, ei mülü rajonha.

Istorii[vajehta | vajehtada lähte]

Eländpunktan aluz om pandud vl 1781 kuti venämalaižiden varjoičendpost Nazrank-jogel kaičemha ted Gruzijha sijaližiden heimoiden londoišpäi. Mainitase redutaks ezmäižen kerdan vl 1810. Vl 1894 raudte tuli žilho. Vll 1944−1959 nimitihe žilod Kosta-Hetagurovo osetižen runokirjutajan muštho, oli Pohjoižosetijan palaks. Nazran' sai lidnan statusad vn 1967 16. päiväl redukud, elektroinstrumentan tegim radoi. Ühtištuihe lähižidenke žiloidenke vl 1995. Oli Ingušetijan faktižeks pälidnaks vll 1992−2000, edel Magasan sauvondad.

Nazran' šingotase mujumetalloiden tegimištol (alüminijasižen profilän tegim läz lidnad[1], kebnad ühthesuladused), peniden elektrolikutimiden tegimel, sauvondmaterialiden pästandal (beton, savič, katuzmaterialad), sömtegmištol (leibän paštandsija, maidtegim), poligrafijan kombinatal i omblendedheotandoil.

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada lähte]

Lidn sijadase 522 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Lähembaine om Magas-pälidn nelläs kilometras suvipäivnouzmha Nazranin röunaspäi. Pohjoižosetijan — Alanijan Tazovaldkund levigandeb ani lidnan suvipäivlaskmaižen röunan taga.

Nazran' om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt. Lidn jagase nelläks administrativižeks ümbrikoks, ned ei olgoi municipaližikš ühtnikoikš.

Eläjad[vajehta | vajehtada lähte]

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 93 335 ristitud. Vl 2017 lidnan ristitišt oli 116 020 eläjad. Vll 2001−2009 severz'-se lähižid žiloid oli mülütadud lidnha, sid' jagadihe niid rajonidme, i Nazranin kaikiš suremb ristitišt oli 136 991 eläjad vl 2009.

Rahvahad (enamba 0,4% vl 2010, ozutadud rahvahudenke): ingušad — 98,8%, čečenalaižed — 0,4%, toižed rahvahad — 0,8%.

Islaman kaks'kümne pühäpertid oma olmas lidnas, niišpäi viž oma surembad. Ortodoksižen hristanuskondan ph. Stroican časoun' om avaitud sodapalakundanno.

Edeline lidnan pämez' (Administracijan pämez') om Alihan Tumgoev (2012 — sügüz'ku 2019).

Galerei[vajehta | vajehtada lähte]

Homaičendad[vajehta | vajehtada lähte]

  1. Alüminijasižen profilän tegimen sait (riak-extrusion.ru). (ven.)

Irdkosketused[vajehta | vajehtada lähte]



Ingušetijan Tazovaldkundan lidnad
Karabulak | Magas | Malgobek | Nazran' | Sunž