Palatoi lugu

Vikipedii
Hüpähtada: navigacii, Ecind
Palatomiden luguiden järgenduzfunkcii pn = fsn); Δsn = pn+1² — pn². Δpn = pn+1pn; Δpn = 2, 4, 6, … .

Palatoi lugu om naturaline lugu, miččel om vaiše kaks' erast naturališt jagajad: üht da ičeze. Kaik toižed naturaližed lugud, paiči ühtes, nimitasoiš palakahikš luguikš. Muga kaik ühten enambad naturaližed lugud jagasoiš palatomikš da palakahikš. Luguiden teorii tedoidab palatomiden luguiden ičendoid. Originaližed elementad sättudas palatomile luguile renghiden teorijas.

Vn 2018 vilukus kaikiš surembal tetabal palatomal lugul (277 232 917 − 1) oli 23,249,425 decimališt lugud.

Evklid ozuti ičeze teoremas läz 300 vodes edel meiden erad, miše palatomiden luguiden verd om lopmätoi.

Palatomiden luguiden jäl'genduz zavodiše muga:

2, 3, 5, 7, 11, 13, 17, 19, 23, 29, 31, 37, 41, 43, 47, 53, 59, 61, 67, 71, 73, 79, 83, 89, 97, 101, 103, 107, 109, 113, 127, 131, 137, 139, 149, 151, 157, … (A000040-jäl'genduz OEIS:as).

Palatoman lugun teorem[redaktiruida | redaktiruida purde]

Wiki letter w.svg Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.