Rotterdam

Vikipedii
Jump to navigation Jump to search
Rotterdam
 Lidnanznam
Rotterdam wapen.svg
 Flag
Flag of Rotterdam.svg
Valdkund Alamad
Eläjiden lugu (2017) 633 471 ristitud
Pind 325,79 km²
Rotterdam
Pämez' Ahmed Abutaleb
(viluku 2 009—)
Telefonkod +31-(0)10
Aigvö tal'vel UTC+1 
kezal UTC+2


Rotterdam (mugažo alaman kelel, virktas [ˌrɔtərˈdɑm]) om Alamaiden lidn da kund Suvigollandii-agjas. Se om agjan kaikiš suremb lidn i valdkundan kahtenz' lidn eläjiden lugun mödhe. Mail'man kahtenz' surtte (Šanhain jäl'ghe) meriport sijadase lidnas.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan kirjutadud purtkiš vl 1283. Sai lidnan oiktusid vl 1340. Kümnes vodes päliči sen eläjad saiba laskendad kanalan sauvomižhe Leidenhasai i Delfthasai vemha ujuden villad Anglijaspäi. Sil aigalpäi lidn sauvoi meriportad kacmata pošavihe i sodoihe. Vodele 1872 saudihe Njive-Vaterveg-kanalad valdmerilaivoiden täht, nece kändihe meriportan valdmoiden lugud kaikiš surembikš mail'mas.

Rotterdam šingotase meriportaks i transporttesol'meks, kivivoinümbriradmižen tegimil, rahvahidenkeskeižel turizmal.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Lidn sijadase Pohjoižen meren i langenijan sihe Njive-Maas-jogen (24 km, alam.: Nieuwe Maas «Uz' Maas») randoil, 0 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 2014 eläjiden lugu oli 619 879 ristitud. Kuivman pind — 208,8 km², toine om vezi. Üks' million eläjad oli ezilidnoidenke vl 2014. Om Randstadan palaks.

Transport[redaktiruida | redaktiruida purde]

Avtobusad, tramvaid i velosipedad oma kundaližeks transportaks lidnan südäimes. Metro radab vspäi 1968 (5 jonod, sidä kesken kiruhtramvai Haghasai om videndeks jonoks, vspäi 2009 om 62 stancijad, 78 km raudted). Jogi-, raudte- i avtotransport ühtenzoitab ezilidnoidenke.

Rahvahidenkeskeine lendimport (RTM, 1,6 mln passažiroid vl 2015) om ühthine Hag-lidnanke i sijadase 6 km pohjoižpäivnouzmha Rotterdamaspäi. Tehtas reisid Suren Britanijan, Saksanman, Ispanijan i Turkanman lidnoihe, mugažo Evropan erasihe toižihe maihe.

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]