Rotterdam

Rotterdam

Lidnanznam	Flag
Valdkund	Alamad
Eläjiden lugu (2017)	633,471 ristitud
Pind	325,79 km²
Pämez'	Ahmed Abutaleb (viluku 2009—)
Telefonkod	+31-(0)10
Aigvö	tal'vel UTC+1, kezal UTC+2

Rotterdam (mugažo alaman kelel, virktas [ˌrɔtərˈdɑm]) om Alamaiden lidn da kund Suvigollandii-agjas. Se om agjan kaikiš suremb lidn i valdkundan kahtenz' lidn eläjiden lugun mödhe. Mail'man kahtenz' surtte (Šanhain jäl'ghe) meriport sijadase lidnas.

Istorii

Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan kirjutadud purtkiš vl 1283. Sai lidnan oiktusid vl 1340. Kümnes vodes päliči sen eläjad saiba laskendad kanalan sauvomižhe Leidenhasai i Delfthasai vemha ujuden villad Anglijaspäi. Sil aigalpäi lidn sauvoi meriportad kacmata pošavihe i sodoihe. Vodele 1872 saudihe Njive-Vaterveg-kanalad valdmerilaivoiden täht, nece kändihe meriportan valdmoiden lugud kaikiš surembikš mail'mas.

Rotterdam šingotase meriportaks i transporttesol'meks, kivivoinümbriradmižen tegimil, rahvahidenkeskeižel turizmal.

Geografijan andmused

Lidn sijadase Pohjoižen meren i langenijan sihe Njive-Maas-jogen (24 km, alam.: Nieuwe Maas «Uz' Maas») randoil, 0 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.

Eläjad

Vl 2014 eläjiden lugu oli 619 879 ristitud. Kuivman pind — 208,8 km², toine om vezi. Üks' million eläjad oli ezilidnoidenke vl 2014. Om Randstadan palaks.

Transport

Avtobusad, tramvaid i velosipedad oma kundaližeks transportaks lidnan südäimes. Metro radab vspäi 1968 (5 jonod, sidä kesken kiruhtramvai Haghasai om videndeks jonoks, vspäi 2009 om 62 stancijad, 78 km raudted). Jogi-, raudte- i avtotransport ühtenzoitab ezilidnoidenke.

Rahvahidenkeskeine lendimport (RTM, 1,6 mln passažiroid vl 2015) om ühthine Hag-lidnanke i sijadase 6 km pohjoižpäivnouzmha Rotterdamaspäi. Tehtas reisid Suren Britanijan, Saksanman, Ispanijan i Turkanman lidnoihe, mugažo Evropan erasihe toižihe maihe.

Irdkosketused

• Lidnan oficialine sait (rotterdam.nl). (alam.) (+ äikel'ne känduz)