Rotterdam

Rotterdam

Lidnanznam	Flag
Valdkund	Alamad
Eläjiden lugu (2023)	664,311 ristitud
Pind	324,14 km²
Pämez'	Ahmed Abutaleb (viluku 2009—, Ahmed Aboutaleb)
Telefonkod	+31-(0)10
Aigvö	tal'vel UTC+1, kezal UTC+2

Lidnan keskuzpalan (päivnouzman) kart (2012)

Rotterdam (mugažo alaman kelel, virktas [ˌrɔtərˈdɑm] «damb Rotte-jogel») om Alamaiden lidn da kund Suvigollandii-agjas. Se om agjan kaikiš suremb lidn i valdkundan kahtenz' lidn eläjiden lugun mödhe. Mail'man kahtenz' surtte (Šanhain jäl'ghe) meriport sijadase lidnas.

Istorii

Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan kirjutadud purtkiš vl 1283. Sai lidnan oiktusid vl 1340. Kümnes vodes päliči sen eläjad saiba laskendad kanalan sauvomižhe Leidenhasai i Delfthasai vemha ujuden villad Anglijaspäi. Sil aigalpäi lidn sauvoi meriportad kacmata pošavihe i sodoihe. Vodele 1872 saudihe Njive-Vaterveg-kanalad valdmerilaivoiden täht, nece kändihe meriportan valdmoiden lugud kaikiš surembikš mail'mas.

Rotterdam šingotase järedaks meriportaks i transporttesol'meks, kivivoinümbriradmižen tegimil, rahvahidenkeskeižel turizmal.

Geografijan andmused

Lidn sijadase valdkundan suvipäivlaskmas, vedase šoiduks agjan päivlaskmaspäi keskuzpalahasai, seižub Pohjoižen meren i langenijan sihe Njive-Maas-jogen (24 km, alam.: Nieuwe Maas «Uz' Maas») randoil, 0 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.

Klimat om ven valdmeren pil'vekaz. Voden keskmäine lämuz om +10,7 C°, kezakun-elokun +16,0..+18,2 C°, tal'vkun-uhokun +4,0..+4,4 C°. Ekstremumad oma −17,1 C° (viluku) i +38,9 C° (heinku). Kezaaigan minimum om +0,5 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +18,7 C° (uhoku). Paneb sadegid 882 mm vodes, enamba heinkus-tal'vkus (79..92 mm kus), vähemba sulakus (42 mm). Paneb lunt 22 päiväd tal'ves. Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 77..80 % röunoiš sulakus-elokus, 83..89 % sügüz'kus-keväz'kus.

Tobmuz

Rotterdaman alamunicipalitetoiden da niiden alajagusiden kart (2009)

Lidn jagase 14 alamunicipalitetaks, niišpäi erased oliba erižikš municipalitetoikš enččes i kaičiba ičeze nimed. Vspäi 1941 üks'jäine Rozenburg-municipalitet oli ližatud lidnha vl 2010.

Edeline lidnan pämez' om Ivo Opstelten (uhoku 1999 — tal'vku 2008).

Eläjad

Vl 2014 lidnan eläjiden lugu oli 619 879 ristitud, vl 2017 — 633 471 ristitud. Kuivman pind — 217,5 km², toine om vezi (106,6 km²). Üks' million eläjad oli ezilidnoidenke vl 2014. Om Randstad-konurbacijan palaks. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 731 564 eläjad vl 1965, sid' se poleni znamoičendhasai 560 tuhad eläjid vl 1985 suburbanizacijan tagut i zavodi ližatas hilläšti.

Religijan mödhe (2013): hristanuskojad — 36,3 % (heiden kesken katolikad 18,7 %, Alamaiden protestantižen jumalankodikundan uskojad 10,5 %, toižed denominacijad 7,1 %), islamanuskojad — 13,1 %, induistad — 3,3 %, buddistad — 0,5 %, judaistad — 0,1 %, religijatomad — 46,7 %.

Transport

Avtobusad, tramvaid i velosipedad oma kundaližeks transportaks lidnan südäimes. Metropoliten radab vspäi 1968, siš om viž jonod (niiden kesken kiruhtramvai Haghasai om videndeks jonoks), vspäi 2009 om 62 stancijad, 78 km raudted. Jogi-, raudte- i avtotransport ühtenzoitab ezilidnoidenke.

Rahvahidenkeskeine civiline Rotterdam Hag-lendimport (RTM / EHRD, 2,1 mln passažiroid vl 2022) om ühthine agjan Hag-keskusenke i sijadase kudes kilometras lodeheze Rotterdaman keskuzpalaspäi (lidnan pindan päivnouzm), ani lidnan röunan taga. Tehtas reisid Suren Britanijan i Ispanijan lidnoihe, sezonreisid Turkanman järedoihe lidnoihe, Keskmeren i Avstrijan lebutahoiže.

Irdkosketused

• Lidnan oficialine sait (rotterdam.nl). (alam.) (+ äikel'ne känduz)