Russo Žan-Žak

Russo Žan-Žak
	Russo Žan-Žak
	franc.: Jean-Jacques Rousseau
	; Žan-Žak Russon portret 18. voz'sadan koumes nelländeses,; tegi francine Moris Kanten de Latur-pirdai (1704−1788),; pastel' bumagal
radmižen toižend:	filosof, klassikalise muusika helilooja, muusikateadlane, romaanikirjanik, autobiograaf, pedagoog, loodusteadlane, näitekirjanik, Encyclopédie kaastööline, correspondent, politoloog, esseist, muusikakriitik, botanikantedai
sündundan dat:	28. kezaku 1712
sündundan sijaduz:	Ženev, Genfi Vabariik[d]
valdkund:	Genfi Vabariik[d]
kolendan dat:	Lua tõrge kohal Moodul:Sources 227. real: bad argument #1 to 'format' (string expected, got nil).
kolendan sijaduz:	Ermenonville[d]
tat:	Isaac Rousseau[d]
avtograf:
	Russo Žan-Žak VikiAitas
	Om sädusid VikiPurtkiš

Žan-Žak Russo (franc.: Jean-Jacques Rousseau [ʒɑ̃ˈʒak ʁuˈso]; sünd. 28. kezaku 1712, Ženev, Ženevan Tazovaldkund — kol. 2. heinku 1778, Ermenonvil'-usadib da žilo läz Parižad, Francii) oli Vauktustadud aigan franciž-šveicarine filosof, kirjutai da muzikankirjutai, botanikan sistematizirui. Sentimentalizman znamasine ezitai, Suren francižen revolücijan endustai, kucui säta täut sociališt kohtaižust.

Biografii

Žan-Žak oli sündnu Isaak Russo-časuidenmastarin (1672−1747) i Ženevan pastoran Süzanna Bernar-vunukaižen pereheze, mam koli sündutesen aigan. Seičemevozne prihaine oli kanzan navettüd lapseks. Tat nai kahtenden kerdan, i prihaižen kazvatuz jätkustui 11-voččes igäspäi erazvuiččiš kodiš. Radoi lakijan, kodinäradoičijan, kodisekretarin.

Filosof sai tetabut Dižonan akademijan konkursan vägestajaks: «Tedoiden i čomamahtoiden udessündutand abuti-k mehen taban puhtastandale»-küzundha hän vastsi i ozuti kaik ičeze mail'mannägendad: «vauktustuz om varuline, i kaik kul'tur om kelastuz da ogeruz».

Sädused

Vll 1761−1762 Russo pästi kaks' romanad: «Uz' Eloiza» i «Emil'», sid' pageni Šveicarijha i Anglijha «Emil'»-romanan antireligiozižen südäiolendan tagut. «Diskurs tazotomudes mehiden keskes» (1754) i «Kundaline kožundkirjutez» (1762) oma kaikiš znamasižembad tedotöd.

Kanz

Russo tegi tundmust adivpertin Marija Tereza Levassör-abutajanke (1721−1801) vl 1745. Russon sanoiden mödhe, viž last oli sündnuded sen jäl'ghe (ezmäine — vl 1746), no kaik hö oliba anttud kazvatuzkodihe, mez' oli goll' i ei lugend ičtaze erasiden lapsiden tataks. Russon naind Levassöranke oli tehtud vn 1768 elokus, se oli tühj juridižikš. Marija Tereza kändihe filosofan avtoroiktusiden üks'jäižeks jäl'gnikaks.

Homaičendad

1 2 Archivio Storico Ricordi — 1808.
<a href='https://wikidata.org/wiki/Track:Q3621644'></a>
↑ Internet Encyclopedia of Philosophy, The Internet encyclopedia of philosophy / J. Fieser, B. Dowden — Martin: 1995. — ISSN 2161-0002
<a href='https://wikidata.org/wiki/Track:Q259513'></a><a href='https://wikidata.org/wiki/Track:Q16241691'></a><a href='https://wikidata.org/wiki/Track:Q18719173'></a><a href='https://wikidata.org/wiki/Track:Q2780056'></a>
1 2 verschiedene Autoren Historische Lexikon der Schweiz, Dictionnaire historique de la Suisse, Dizionario storico della Svizzera — Bern: 1998.
<a href='https://wikidata.org/wiki/Track:Q642074'></a><a href='https://wikidata.org/wiki/Track:Q70'></a><a href='https://wikidata.org/wiki/Track:Q2818964'></a>
↑ https://ge.ch/arvaegrefdoc/EC3/87605/chaeg_ec_saint_pierre_bm_11_00149.JPG

[<span_class="wikidata_cite_citetype_Q10605195_citetype_Q3621673_citetype_Q380829"_data-entity-id="Q3621644">Archivio_Storico_Ricordi<span_class="wef_low_priority_links">_—_1808.</span></span><div_style="display:none"><a_href="https://wikidata.org/wiki/Track:Q3621644"></a></div>-1] 1 2 Archivio Storico Ricordi — 1808.
<a href='https://wikidata.org/wiki/Track:Q3621644'></a>

[<span_class="wikidata_cite_citetype_Q615699"_data-entity-id="Q259513">[[:en:Internet_Encyclopedia_of_Philosophy|Internet_Encyclopedia_of_Philosophy]],_[[:en:Internet_Encyclopedia_of_Philosophy|The_Internet_encyclopedia_of_philosophy]]<span_class="wef_low_priority_links">_/_[[:en:James_Fieser|J.&nbsp;Fieser]],_[[:en:Bradley_Dowden|B.&nbsp;Dowden]]_—_[[:en:Martin,_Tennessee|Martin]]:_1995._—_ISSN_[https://www.worldcat.org/issn/2161-0002_2161-0002]</span></span><div_style="display:none"><a_href="https://wikidata.org/wiki/Track:Q259513"></a><a_href="https://wikidata.org/wiki/Track:Q16241691"></a><a_href="https://wikidata.org/wiki/Track:Q18719173"></a><a_href="https://wikidata.org/wiki/Track:Q2780056"></a></div>-2] Internet Encyclopedia of Philosophy, The Internet encyclopedia of philosophy / J. Fieser, B. Dowden — Martin: 1995. — ISSN 2161-0002
<a href='https://wikidata.org/wiki/Track:Q259513'></a><a href='https://wikidata.org/wiki/Track:Q16241691'></a><a href='https://wikidata.org/wiki/Track:Q18719173'></a><a href='https://wikidata.org/wiki/Track:Q2780056'></a>

[<span_class="wikidata_cite_citetype_Q18168594_citetype_Q7094076"_data-entity-id="Q642074"><i_class="wef_low_priority_links">[[:d:Q2818964|verschiedene_Autoren]]</i>_[[:de:Historisches_Lexikon_der_Schweiz|Historische_Lexikon_der_Schweiz]],_[[:de:Historisches_Lexikon_der_Schweiz|Dictionnaire_historique_de_la_Suisse]],_[[:de:Historisches_Lexikon_der_Schweiz|Dizionario_storico_della_Svizzera]]<span_class="wef_low_priority_links">_—_[[:Bern|Bern]]:_1998.</span></span><div_style="display:none"><a_href="https://wikidata.org/wiki/Track:Q642074"></a><a_href="https://wikidata.org/wiki/Track:Q70"></a><a_href="https://wikidata.org/wiki/Track:Q2818964"></a></div>-3] 1 2 verschiedene Autoren Historische Lexikon der Schweiz, Dictionnaire historique de la Suisse, Dizionario storico della Svizzera — Bern: 1998.
<a href='https://wikidata.org/wiki/Track:Q642074'></a><a href='https://wikidata.org/wiki/Track:Q70'></a><a href='https://wikidata.org/wiki/Track:Q2818964'></a>

[[https://ge.ch/arvaegrefdoc/EC3/87605/chaeg_ec_saint_pierre_bm_11_00149.JPG_https://ge.ch/arvaegrefdoc/EC3/87605/chaeg_ec_saint_pierre_bm_11_00149.JPG]<span_class="wef_low_priority_links"></span><div_style="display:none"></div>-4] ttps://ge.ch/arvaegrefdoc/EC3/87605/chaeg_ec_saint_pierre_bm_11_00149.JPG

[1]

[2]

[3]

[4]