Russo Žan-Žak

Vikipedii
Jump to navigation Jump to search
Russo Žan-Žak
Žan-Žak Russon portret 18. voz'sadan koumes nelländeses, tegi francine Moris Kanten de Latur-pirdai (1704−1788), pastel' bumagal
Žan-Žak Russon portret 18. voz'sadan koumes nelländeses,
tegi francine Moris Kanten de Latur-pirdai (1704−1788),
pastel' bumagal
radmižen toižend:

filosoof, botaanik, muzikankirjutai, koreograaf, kirjanik, muusikateadlane, literary, romaanikirjanik, autobiographer, music theorist, pedagoog, naturalist, näitekirjanik, Encyclopédie kaastööline, correspondent, politoloog

sündundan dat:

28. kezaku 1712(1712-06-28)[1][2][3][4][5][6][7][8][9]

sündundan sijaduz:

Ženev, Genfi kanton[d], Šveicarii[10]

valdkund:

Republic of Geneva[d]

kolendan dat:

2. heinku 1778(1778-07-02)[1][2][3][4][5][6][7][8][11][9] (66 vot)

kolendan sijaduz:

Ermenonville[d]

tat:

Isaac Rousseau[d]

avtograf:

Jean-Jacques Rousseau Signature.svg

Commons-logo.svg Russo Žan-Žak VikiAitas
Om sädusid VikiPurtkiš VikiPurde

Žan-Žak Russo (franc.: Jean-Jacques Rousseau [ʒɑ̃ˈʒak ʁuˈso]; sünd. 28. kezaku 1712, Ženev, Ženevan Tazovaldkund — kol. 2. heinku 1778, Ermenonvil'-usadib da žilo läz Parižad, Francii) oli Vauktustadud aigan franciž-šveicarine filosof, kirjutai da muzikankirjutai, botanikan sistematizirui. Sentimentalizman znamasine ezitai, Suren francižen revolücijan endustai, kucui säta täut sociališt kohtaižust.

Biografii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Žan-Žak oli sündnu Isaak Russo-časuidenmastarin (1672−1747) i Ženevan pastoran Süzanna Bernar-vunukaižen pereheze, mam koli sündutesen aigan. Seičemevozne prihaine oli kanzan navettüd lapseks. Tat nai kahtenden kerdan, i prihaižen kazvatuz jätkustui 11-voččes igäspäi erazvuiččiš kodiš. Radoi lakijan, kodinäradoičijan, kodisekretarin.

Filosof sai tetabut Dižonan akademijan konkursan vägestajaks: «Tedoiden i čomamahtoiden udessündutand abuti-k mehen taban puhtastandale»-küzundha hän vastsi i ozuti kaik ičeze mail'mannägendad: «vauktustuz om varuline, i kaik kul'tur om kelastuz da ogeruz».

Sädused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vll 1761−1762 Russo pästi kaks' romanad: «Uz' Eloiza» i «Emil'», sid' pageni Šveicarijha i Anglijha «Emil'»-romanan antireligiozižen südäiolendan tagut. «Diskurs tazotomudes mehiden keskes» (1754) i «Kundaline kožundkirjutez» (1762) oma kaikiš znamasižembad tedotöd.

Kanz[redaktiruida | redaktiruida purde]

Russo tegi tundmust adivpertin Marija Tereza Levassör-abutajanke (1721−1801) vl 1745. Russon sanoiden mödhe, viž last oli sündnuded sen jäl'ghe (ezmäine — vl 1746), no kaik hö oliba anttud kazvatuzkodihe, mez' oli goll' i ei lugend ičtaze erasiden lapsiden tataks. Russon naind Levassöranke oli tehtud vn 1768 elokus, se oli tühj juridižikš. Marija Tereza kändihe filosofan avtoroiktusiden üks'jäižeks jäl'gnikaks.

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. 1,0 1,1 BnF authorities: اوپن ڈیٹا پلیٹ فارم, платформа відкритих даних, платформа открытых данных, plateforme de données ouvertes, piattaforma di dati aperti, Opendata-Plattform, otevřená data platforma, åben-data-platform, տվյալների բաց շտեմարան, platforma za odprte podatke, plataforma de datos abierta, plataforma de dados aberta, платформа адкрытых дадзеных, платформа на отворените данни, platforma otwartych danych, ашық деректер платформасы, ачык маалыматтарды платформа, açıq data platforma, ochiq ma'lumotlar platforma, açık verilerin platformu, платформа отвореног података, platforma otvorenih podataka, platforma otvorenog podataka, platforma otvorených údajov, πλατφόρμα ανοικτών δεδομένων, platformu atklātā datu, platforma atvira duomenų, platvormi avatud andmete, avoimen datan foorumi, nyílt adatok platformja, პლატფორმა ღია მონაცემები, платформа за отворени податоци, нээлттэй мэдээллийн тавцан, platformă de date deschise, platformo de malferma datumoj, open data platform, плятформа адкрытых зьвестак, Усьтэм даннойёслэн платформазы, асыҡ мәғлүмәт платформаһы — 2011.
  2. 2,0 2,1 SNAC — 2010.
  3. 3,0 3,1 Find A Grave — 1995. — ed. size: 165000000
  4. 4,0 4,1 Internet Speculative Fiction Database — 1995.
  5. 5,0 5,1 International Music Score Library Project — 2006.
  6. 6,0 6,1 Babelio
  7. 7,0 7,1 filmportal.de — 2005.
  8. 8,0 8,1 Indiana Philosophy Ontology Project
  9. 9,0 9,1 BD Gest'
  10. http://www.iep.utm.edu/rousseau/#SH1a
  11. Blubacher T. Theaterlexikon der Schweiz