Russo Žan-Žak
Russo Žan-Žak | |
franc.: Jean-Jacques Rousseau | |
Žan-Žak Russon portret 18. voz'sadan koumes nelländeses, tegi francine Moris Kanten de Latur-pirdai (1704−1788), pastel' bumagal | |
radmižen toižend: |
filosof, kirjutai, klassikalise muusika helilooja, muusikateadlane, romaanikirjanik, autobiograaf, pedagoog, loodusteadlane, näitekirjanik, Encyclopédie kaastööline, correspondent, politoloog, esseist, muusikakriitik, botanikantedai |
---|---|
sündundan dat: |
Lua tõrge kohal Moodul:Sources 227. real: bad argument #1 to 'format' (string expected, got nil). |
sündundan sijaduz: | |
valdkund: | |
kolendan dat: |
Lua tõrge kohal Moodul:Sources 227. real: bad argument #1 to 'format' (string expected, got nil). |
kolendan sijaduz: | |
tat: | |
avtograf: | |
Russo Žan-Žak VikiAitas | |
Om sädusid VikiPurtkiš |
Žan-Žak Russo (franc.: Jean-Jacques Rousseau [ʒɑ̃ˈʒak ʁuˈso]; sünd. 28. kezaku 1712, Ženev, Ženevan Tazovaldkund — kol. 2. heinku 1778, Ermenonvil'-usadib da žilo läz Parižad, Francii) oli Vauktustadud aigan franciž-šveicarine filosof, kirjutai da muzikankirjutai, botanikan sistematizirui. Sentimentalizman znamasine ezitai, Suren francižen revolücijan endustai, kucui säta täut sociališt kohtaižust.
Biografii
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Žan-Žak oli sündnu Isaak Russo-časuidenmastarin (1672−1747) i Ženevan pastoran Süzanna Bernar-vunukaižen pereheze, mam koli sündutesen aigan. Seičemevozne prihaine oli kanzan navettüd lapseks. Tat nai kahtenden kerdan, i prihaižen kazvatuz jätkustui 11-voččes igäspäi erazvuiččiš kodiš. Radoi lakijan, kodinäradoičijan, kodisekretarin.
Filosof sai tetabut Dižonan akademijan konkursan vägestajaks: «Tedoiden i čomamahtoiden udessündutand abuti-k mehen taban puhtastandale»-küzundha hän vastsi i ozuti kaik ičeze mail'mannägendad: «vauktustuz om varuline, i kaik kul'tur om kelastuz da ogeruz».
Sädused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Vll 1761−1762 Russo pästi kaks' romanad: «Uz' Eloiza» i «Emil'», sid' pageni Šveicarijha i Anglijha «Emil'»-romanan antireligiozižen südäiolendan tagut. «Diskurs tazotomudes mehiden keskes» (1754) i «Kundaline kožundkirjutez» (1762) oma kaikiš znamasižembad tedotöd.
Kanz
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Russo tegi tundmust adivpertin Marija Tereza Levassör-abutajanke (1721−1801) vl 1745. Russon sanoiden mödhe, viž last oli sündnuded sen jäl'ghe (ezmäine — vl 1746), no kaik hö oliba anttud kazvatuzkodihe, mez' oli goll' i ei lugend ičtaze erasiden lapsiden tataks. Russon naind Levassöranke oli tehtud vn 1768 elokus, se oli tühj juridižikš. Marija Tereza kändihe filosofan avtoroiktusiden üks'jäižeks jäl'gnikaks.
Homaičendad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- ↑ 2,0 2,1 SNAC — 2010.
- ↑ 3,0 3,1 Find a Grave — 1996.
- ↑ 4,0 4,1 ISFDB — 1995.
- ↑ 5,0 5,1 International Music Score Library Project — 2006.
- ↑ 6,0 6,1 Babelio — 2007.
- ↑ 7,0 7,1 filmportal.de — 2005.
- ↑ 8,0 8,1 BD Gest'
- ↑ 9,0 9,1 Vegetti Catalog of Fantastic Literature
- ↑ 10,0 10,1 Cranston M. Rousseau, Jean-Jacques // Grove Art Online / J. Turner — [Oxford, England], Houndmills, Basingstoke, England, New York: OUP, 2018. — doi:10.1093/GAO/9781884446054.ARTICLE.T074208
- ↑ 11,0 11,1 Gran Enciclopèdia Catalana — Grup Enciclopèdia, 1968.
- ↑ 12,0 12,1 GeneaStar
- ↑ 13,0 13,1 Archivio Storico Ricordi — 1808.
- ↑ Internet Encyclopedia of Philosophy, The Internet encyclopedia of philosophy / J. Fieser, B. Dowden — 1995. — ISSN 2161-0002
- ↑ Theaterlexikon der Schweiz / Hrsg.: A. Kotte
- Skriptitõrgetega leheküljed
- Personalijad kirjamišton mödhe
- Sündnuded Ženevha
- Botanikantedajad
- Francijan filosofad
- Francijan kirjutajad
- Francijan muzikankirjutajad
- Šveicarijan filosofad
- Šveicarijan kirjutajad
- Šveicarijan muzikankirjutajad
- Filosofad kirjamišton mödhe
- Kirjutajad kirjamišton mödhe
- Muzikankirjutajad kirjamišton mödhe
- Tedomehed kirjamišton mödhe
- Kolnuded Francijas