Sel'did

Vikipedii-späi
Sel'did
Sel'did
Vaumitud sel'd' bučus
Tedoklassifikacii
Valdkund: Živatad
Tip: Sel'gjäntkeižed (Chordata)
Klass: Pal'csuugaižed kalad (Actinopterygii)
Heimkund: Sel'dinvuiččed (Clupeiformes)
Sugukund: Sel'dižed (Clupeidae)
Heim: Sel'did
Latinankel'ne nimi
Clupea (Linnaeus, 1758)


Sistematik
Vikierikoiš


Kuvad
Vikiaitas

ITIS 161721
NCBI 7949

Sel'did (latin.: Clupea) om valdmeren pal'csuugaižiden kaloiden heim Sel'dižed-sugukundaspäi.

Kaik heimon erikod oma znamasižed püduzkalad. Ned oma levitadud Atlantižen i Tünen valdmeriden pohjoižpalas, mugažo Jävaldmeres.

Ümbrikirjutand[vajehta | vajehtada tekst]

Hibj om ahtištadud kül'gišpäi, pökon piiženke röunanke. Somuz om keskmäižen vai suren suruden, hen harvoin. Üläloug ei rippu alalougun päl. Su om keskmäine surudel. Hambhad oma rudimentarižed, lanktas ku oma. Händanalaine suug om keskmäižen suruden, vähemb mi 80 pal'clunke. Sel'gsuug sijadase pöksuugan päl. Händsuug jagase kaks'haze.

Sel'did sötlesoiš planktonal i henol kalal.

Kalan kudond tegese kaiken voden aigan, no erazvuiččiš sijiš. Paksus voib ozutada kaht kudondaigad vodes märitud sijan täht.

Kävutand[vajehta | vajehtada tekst]

Ottas sel'did sömäks solatud i marinuidud näguiš. Läz 150 tuhad kalanikoid ühtnedas sel'din püdoho Pohjoižes meres (Norvegii, Alamad, Sur' Britanii). Sadas sel'did Venäman Baltijan meres i Vauktas meres.

Erikod[vajehta | vajehtada tekst]

Kaik viž erikod om heimos:

  • Clupea bentincki Norman, 1936
  • Clupea harengus Linnaeus, 1758Atlantine sel'd', heimon tipine erik, kaks' alaerikod
  • Clupea marisalbi Berg, 1923
  • Clupea melanostoma Eigenmann, 1907
  • Clupea pallasii Valenciennes, 1847Tün'valdmerine sel'd', koume alaerikod

Kacu mugažo[vajehta | vajehtada tekst]

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]


Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.