Kraiov: Erod versijoiden keskes

Vikipedii-späi
Südäimišt om heittud Ližatud südäimišt
Koiravva (pagin | tehtud radod)
pEi ole vajehtusen ühthevedoid
Motoranger (pagin | tehtud radod)
+
Rivi 17: Rivi 17:


== Istorii ==
== Istorii ==
Eländpunkt mainitase lidnan statusanke 16. voz'sadan ezmäižes polespäi. Vll 1770−1771 oli [[Valahii|Valahijan]] pordaigaližeks pälidnaks Venälaiž-turkižen sodan aigan.
Eländpunkt mainitase lidnan statusanke 16. voz'sadan ezmäižes polespäi. Vll 1770−1771 oli [[Valahii|Valahijan]] pordaigaližeks pälidnaks Venälaiž-turkižen sodan aigan. Äi arhitekturan muštnikoid om kaičenus tähäsai.


Kraiov šingotase avtosauvomižen täudel ciklal ([[Ford]]), sömtegimištol, elektrotehnižel inžiniringal i elektrusen tehmižel.
Kraiov šingotase avtosauvomižen täudel ciklal ([[Ford]]), sömtegimištol, elektrotehnižel inžiniringal i elektrusen tehmižel. Kraiovan universitet radab lidnas vspäi 1965 (25 tuhad üläopenikoid vl 2007), sätihe openduzaluzkudoiden ühtištusel.


== Geografijan andmused ==
== Geografijan andmused ==
Rivi 27: Rivi 27:


== Eläjad ==
== Eläjad ==
Vn 2011 Romanijan rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 269 506 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 303 959 eläjad vl 1992 i om nügüd'. Eläjiden 89,5% oma [[romanijalaižed]], 2,0% — [[čiganalaižed]], 0,3% — toižed rahvahad, 8,2% — rahvahuden ozutandata (2011).
Vn 2011 Romanijan rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 269 506 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 303 959 eläjad vl 1992 i om nügüd'.
Eläjiden 89,5% oma [[romanijalaižed]], 2,0% — [[čiganalaižed]], 0,3% — toižed rahvahad, 8,2% — rahvahuden ozutandata (2011).


== Homaičendad ==
== Homaičendad ==

Vajehtuz 13. Semendku 2021, kell 09:45

Kraiov
Craiova
Lidnanznam
Valdkund Romanii
Eläjiden lugu (2016) 305,689 ristitud
Pind 81,41 km²
Kraiov Craiova
Telefonkod +40-(0)251
Aigvö tal'vel UTC+2,
kezal UTC+3


Kraiov (rom.: Craiova [kraˈjova]) om lidn Romanijan suvipäivlaskmas. Se om valdkundan kudenz' lidn eläjiden lugun mödhe, Dolžun ümbrikon administrativine keskuz.

Istorii

Eländpunkt mainitase lidnan statusanke 16. voz'sadan ezmäižes polespäi. Vll 1770−1771 oli Valahijan pordaigaližeks pälidnaks Venälaiž-turkižen sodan aigan. Äi arhitekturan muštnikoid om kaičenus tähäsai.

Kraiov šingotase avtosauvomižen täudel ciklal (Ford), sömtegimištol, elektrotehnižel inžiniringal i elektrusen tehmižel. Kraiovan universitet radab lidnas vspäi 1965 (25 tuhad üläopenikoid vl 2007), sätihe openduzaluzkudoiden ühtištusel.

Geografijan andmused

Lidn sijadase Žiu-jogen (rom. Jiu) päivnouzmaižel randal, 100 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Buharesthasai om 227 km päivnouzmha.

Lujad manrehkaidused oleskeliba lidnas (1790, 1831).

Eläjad

Vn 2011 Romanijan rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 269 506 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 303 959 eläjad vl 1992 i om nügüd'.

Eläjiden 89,5% oma romanijalaižed, 2,0% — čiganalaižed, 0,3% — toižed rahvahad, 8,2% — rahvahuden ozutandata (2011).

Homaičendad


Irdkosketused


Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.