Änine: Erod versijoiden keskes
Igriks (pagin | tehtud radod) Ei ole vajehtusen ühthevedoid |
Igriks (pagin | tehtud radod) Ei ole vajehtusen ühthevedoid |
||
| Rivi 4: | Rivi 4: | ||
Järven pind sarikš om läz 9700 km². Veden mülündmär järves om 285 km³. Piduz’ pohjoiespäi suvehepäi om 245 km, kaikiš suremb leveduz’ om 91,6 km. Keskmäine süvüz’ om 30 m, kaikiš suremb süvüz’ om 127 m. 50 jogid lankteba järvhe, ka vaiše [[Süvär’|Süvär’]] (Svir’) lähteb Änižespäi. Änižen randal om 3 lindoid: [[Petroskoi|Petroskoi]], [[Kondopoga|Kondopoga]] da [[Medvežjegorsk|Medvežjegorsk]]. |
Järven pind sarikš om läz 9700 km². Veden mülündmär järves om 285 km³. Piduz’ pohjoiespäi suvehepäi om 245 km, kaikiš suremb leveduz’ om 91,6 km. Keskmäine süvüz’ om 30 m, kaikiš suremb süvüz’ om 127 m. 50 jogid lankteba järvhe, ka vaiše [[Süvär’|Süvär’]] (Svir’) lähteb Änižespäi. Änižen randal om 3 lindoid: [[Petroskoi|Petroskoi]], [[Kondopoga|Kondopoga]] da [[Medvežjegorsk|Medvežjegorsk]]. |
||
Änižes om 1650 sarid. Heiden pind om 224 km². Heiden keskes om [[Kiži|Kiži]] sar’, kudambal om XV-XX voz’sadoidan 89 puižen arhitekturan muštpachid (časounid, pühäkodid, küläkodid, mel'nicoid da aitoid). Nece kogomuz |
Änižes om 1650 sarid. Heiden pind om 224 km². Heiden keskes om [[Kiži|Kiži]] sar’, kudambal om XV-XX voz’sadoidan 89 puižen arhitekturan muštpachid (časounid, pühäkodid, küläkodid, mel'nicoid da aitoid). Nece kogomuz pandud UNESKO:n mail’man ühthivaroidan lugetišes. Änižen päivnouzmrandal om 1200 petroglifoid (pirdatusid kal'l'os) IV - II tuhid vozid edel meiden aiganlugendadvoden. |
||
== Irdkosketused == |
== Irdkosketused == |
||
Vajehtuz 5. Uhoku 2011, kell 18:45
Änine vai Änijärvi (venäkelel: Онежское озеро, Онего, karjalan kelel: Oniegu, suomen kelel: Ääninen, Äänisjärvi) — om Venäläižen federacijan Evropalaižen palan lodihas jarv’, om Karjalan Tazovaldkundas, Leningradan da Vologdan agjoiš. Toine jarv' surusen Ladogan jäl’ghe. Antlatižen valdmeren Baltianmeren ujumišton (basseinan) jarv’.
Järven pind sarikš om läz 9700 km². Veden mülündmär järves om 285 km³. Piduz’ pohjoiespäi suvehepäi om 245 km, kaikiš suremb leveduz’ om 91,6 km. Keskmäine süvüz’ om 30 m, kaikiš suremb süvüz’ om 127 m. 50 jogid lankteba järvhe, ka vaiše Süvär’ (Svir’) lähteb Änižespäi. Änižen randal om 3 lindoid: Petroskoi, Kondopoga da Medvežjegorsk.
Änižes om 1650 sarid. Heiden pind om 224 km². Heiden keskes om Kiži sar’, kudambal om XV-XX voz’sadoidan 89 puižen arhitekturan muštpachid (časounid, pühäkodid, küläkodid, mel'nicoid da aitoid). Nece kogomuz pandud UNESKO:n mail’man ühthivaroidan lugetišes. Änižen päivnouzmrandal om 1200 petroglifoid (pirdatusid kal'l'os) IV - II tuhid vozid edel meiden aiganlugendadvoden.
Irdkosketused
- Fotoal’bom «Ladoga da Änine» (venäkelel)
- Änine. Karjala: turistine portal (venäkelel)