Mine sisu juurde

Stounhendž

Vikipedii-späi
Stounhendž
Muštnikan planan pala, pirdi Džon Vud vl 1740

Stounhendž (angl.: Stonehenge [ˈstəʊnˌhendʒ] «kivine rengaz», amuižanglijan Stanhengues) om istorijanedeline kivine sauvuz. Se sijadase Suren Britanijan südäimes, Anglijan suves, Uiltšir-grafkundas.

Arheologine muštnik kogoneb pandud renghal kivišpäi i sauvusišpäi sen südäimes, rengaz om ümbärtud roval. Om saudud neolitan i bronzaigan toižiden muštnikoiden kompleksan keskuses. Stounhendžan sauvusiden igä om läz vit tuhad vozid. Äjad palad ei ole kaičenus, erased kived oma sirtud restavracijoiden aigan.

Muštnikan täuz' todesine znamoičend om tundmatoi. Stounhendž voi olda observatorijan vai kaumoiden tahon. Vn 2009 kaivandused löuziba 240 kremiruidud da mahapandud ristitun jändusid (datiruiše vll 2570−2340 EME päpaloin). Stounhendž om sijaližen elitan amuižeks kaumžomaks. Ezimeletaden, toihe surid sinižid kivid sauvomha Stounhendžad lodehližen Uel'san Preseli-magišpäi (380 km oikti) merel, sid' tarabošihe, mugoižiden kividen tošt lähišt löudmižsijad ei ole.

Stounhendž sijadase läz 130 kilometras suvipäivlaskmha Londonaspäi, 3,2 km päivlaskmha Eimsberišpäi i 13 km pohjoižhe Solsberišpäi. Mülüb UNESCO:n Mail'man jäl'gusen nimikirjuteshe vspäi 1986.



Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.