Tolstoi Lev

Vikipedii
Tolstoi Lev
Lev Tolstoi Jasnaja Polänas Prokudin-Gorskijan mujufotokuval vl 1908
Lev Tolstoi Jasnaja Polänas Prokudin-Gorskijan mujufotokuval vl 1908
radmižen toižend:

kirjutai, näitekirjanik, filosof, romaanikirjanik, pedagoog, esseist, lastekirjanik, päevikupidaja, proosakirjanik, publitsist, esperantist

sündundan dat:

28 eloku (9 sügüz'ku) 1828[1][2][3][4][5]

sündundan sijaduz:

Jasnaja Poljana[d], Krapivna Uyezd[d], Tula kubermang[d], Venemaa keisririik[d][3][6][4][7]

valdkund:

Flag of Russia.svg Venemaa keisririik[d][8][9]

kolendan dat:

7 (20) kül'mku 1910[2][4] (82 vot)

kolendan sijaduz:

Astapovo[d], Ryazan Governorate[d], Venemaa keisririik[d][10][11]

tat:

Nikolay Tolstoy[d]

mam:

Mariya Volkonskaya[d]

avtograf:

Leo Tolstoy signature.svg

sait:

tolstoy.ru

Commons-logo.svg Tolstoi Lev VikiAitas
Om sädusid VikiPurtkiš VikiPurde

Lev Tolstoi (ven.: Лев Николаевич Толстой; sünd. 28. eloku (9. sügüz'ku) 1828, Jasnaja Polän, Tulan gubernii, Venäman imperii — kol. 7 (20). kül'mku 1910, Astapovo-stancii, Räzanin gubernii (nüg. Lipeckan agjas), Venäman imperii) — mail'man tutab sur' venämalaine kirjutai, publicist da meletai; graf. Vl 1849 sädi školad manmehiden lapsiden täht. Sevastopolin kaičendan ühtnii (1854−1855).

Sädused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Mez' kirjuti «Soda i kožund»-romanan (vll 1863−1869) i toižid sädusid realizman žanraks. Tolstoin sädamine tegihe sildaks 19. voz'sadan klassižen romanan da 20. voz'sadan sarakoiden literaturan keskes. Lev Tolstoi valatoiti evropižen gumanizman šingotest.

Kirjutajan sädamine mülüti koumed romanad (toižed oma Anna Karenina i Toštmižsündund), 18 starinod, läz 40 sanutest, 23 filosofišt sanutest i starinod, openduzliteraturad (kaks' abekirjad, arifmetikan openduzkirj, nell' lugendkirjad), kümned p'jesad, kut religiozišt sädust, üht runopajod i üht runosarnad, enamba 50 kirjutust, Ezopan 30 vaumen-moral'sanutesen kändust. Tolstoin kirjeižed i päivkirjad oma kaičenus, ned oma publikoitud sädusiden kogoduses.

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. Bashkir EncyclopediaБашкирская энциклопедия, 2005. — 4344 с. — ISBN 978-5-88185-053-1
  2. 2,0 2,1 Bell A. Encyclopædia BritannicaEncyclopædia Britannica, Inc., 1768.
  3. 3,0 3,1 С. Венгеров Толстой, Лев Николаевич // Энциклопедический словарьСПб.: Брокгауз — Ефрон, 1901. — Т. XXXIII. — С. 448–457.
  4. 4,0 4,1 4,2 Лакшин В. Я. Толстой Л. Н. // Краткая литературная энциклопедияМ.: Советская энциклопедия, 1962. — Т. 7.
  5. C. H. W. Tolstoy, Leo // Encyclopædia Britannica: a dictionary of arts, sciences, literature and general information / H. Chisholm — 11 — New York, Cambridge, England: University Press, 1911. — Vol. 26. — P. 1053–1061.
  6. Толстой Лев Николаевич // Большая советская энциклопедия: [в 30 т.] / под ред. А. М. Прохоров — 3-е изд. — М.: Советская энциклопедия, 1969.
  7. Encyclopædia Britannica
  8. http://www.tandfonline.com/doi/pdf/10.1080/00905999708408490
  9. http://www.tandfonline.com/doi/pdf/10.1080/13507486.2011.574682
  10. http://www.biography.com/people/leo-tolstoy-9508518
  11. Archivio Storico Ricordi — 1808.


Wiki letter w.svg Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.