Tolstoi Lev

Vikipedii
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Tolstoi Lev
Lev Tolstoi Jasnaja Polänas Prokudin-Gorskijan mujufotokuval vl 1908
Lev Tolstoi Jasnaja Polänas Prokudin-Gorskijan mujufotokuval vl 1908
radmižen toižend:

kirjutai, näitekirjanik, filosof, romaanikirjanik, pedagoogikateadlane, esseist, lastekirjanik, päevikupidaja, prosaist, publitsist, esperantist

sündundan dat:

28 eloku (9 sügüz'ku) 1828[1][2][3][4][5]

sündundan sijaduz:

Jasnaja Poljana[d], Krapivna Uyezd[d], Tula kubermang[d], Venemaa keisririik[d][3][6][7][8][4]

valdkund:

Flag of Russia.svg Venemaa keisririik[d][9][10]

kolendan dat:

7 (20) kül'mku 1910[2][4] (82 vot)

kolendan sijaduz:

Astapovo[d], Q20084572?, Lev Tolstoi rajoon[d], Lipeckan agj[11][12]

tat:

Nikolay Tolstoy[d]

mam:

Mariya Volkonskaya[d]

avtograf:

Leo Tolstoy signature.svg

sait:

tolstoy.ru

Commons-logo.svg Tolstoi Lev VikiAitas
Om sädusid VikiPurtkiš VikiPurde

Lev Tolstoi (ven.: Лев Николаевич Толстой; sünd. 28. eloku (9. sügüz'ku) 1828, Jasnaja Polän, Tulan gubernii, Venäman imperii — kol. 7 (20). kül'mku 1910, Astapovo-stancii, Räzanin gubernii (nüg. Lipeckan agjas), Venäman imperii) — mail'man tutab sur' venämalaine kirjutai, publicist da meletai; graf. Vl 1849 sädi školad manmehiden lapsiden täht. Sevastopolin kaičendan ühtnii (1854−1855).

Sädused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Mez' kirjuti «Soda i kožund»-romanan (vll 1863−1869) i toižid sädusid realizman žanraks. Tolstoin sädamine tegihe sildaks 19. voz'sadan klassižen romanan da 20. voz'sadan sarakoiden literaturan keskes. Lev Tolstoi valatoiti evropižen gumanizman šingotest.

Kirjutajan sädamine mülütab 3 romanad (toižed oma Anna Karenina i Toštmižsündund), 18 starinod, läz 40 sanutest, 23 filosofišt sanutest i starinod, openduzliteraturad (2 abekirjad, arifmetikan openduzkirj, 4 lugendkirjad), 10 p'jesad, 6 religiozišt sädust, 1 runopajod i 1 runosarnad, enamba 50 kirjutust, Ezopan 30 vaumen-moral'sanutesen kändust. Tolstoin kirjeižed i päivkirjad oma kaičenus, ned oma publikoitud sädusiden kogoduses.

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. Bashkir EncyclopediaБашкирская энциклопедия, 2005. — 4344 с. — ISBN 978-5-88185-053-1
  2. 2,0 2,1 Bell A. Encyclopædia BritannicaEncyclopædia Britannica, Inc., 1768.
  3. 3,0 3,1 С. Венгеров Толстой, Лев Николаевич // Энциклопедический словарьСПб.: Брокгауз — Ефрон, 1901. — Т. XXXIII. — С. 448–457.
  4. 4,0 4,1 4,2 Лакшин В. Я. Толстой Л. Н. // Краткая литературная энциклопедияМ.: Советская энциклопедия, 1962. — Т. 7.
  5. C. H. W. Tolstoy, Leo // Encyclopædia Britannica — 11 — NYC: 1911. — Vol. 26. — P. 1053–1061.
  6. Толстой Лев Николаевич // Большая советская энциклопедия: [в 30 т.] / под ред. А. М. Прохорова — 3-е изд. — М.: Советская энциклопедия, 1969.
  7. http://www.britannica.com/EBchecked/topic/652165/Yasnaya-Polyana
  8. http://www.theguardian.com/books/2008/jun/11/leonikolaevichtolstoy
  9. http://www.tandfonline.com/doi/pdf/10.1080/00905999708408490
  10. http://www.tandfonline.com/doi/pdf/10.1080/13507486.2011.574682
  11. http://www.biography.com/people/leo-tolstoy-9508518
  12. Archivio Storico Ricordi — 1808.


Wiki letter w.svg Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.