Čaplin Čarl'z

Vikipedii-späi
Čaplin Čarl'z
angl.: Charles Chaplin
Čarli Čaplin 1915-nden voden Čempion-fil'mas
Čarli Čaplin 1915-nden voden Čempion-fil'mas
nimi sündundan jäl'ghe:

angl.: Charles Spencer Chaplin

radmižen toižend:

fil'moiden režissör, muzikankirjutai, filminäitleja, scentarist, filmiprodutsent, koomik, filmimonteerija, autobiograaf, teatrinäitleja, filmimuusika helilooja, akt'or, miim, režissöör

sündundan dat:

Lua tõrge kohal Moodul:Sources 227. real: bad argument #1 to 'format' (string expected, got nil).

sündundan sijaduz:

Lua tõrge kohal Moodul:Sources 194. real: attempt to concatenate local 'letter' (a nil value).

valdkund:

 Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik[d]
 Sur' Britanii

kolendan dat:

Lua tõrge kohal Moodul:Sources 227. real: bad argument #1 to 'format' (string expected, got nil).

kolendan sijaduz:

Manoir de Ban[d]

tat:

Charles Chaplin[d][14]

mam:

Hannah Chaplin[d][14]

avtograf:

sait:

charliechaplin.com

 Čaplin Čarl'z VikiAitas
Om sädusid VikiPurtkiš VikiPurde

Čarl'z «Čarli» Spenser Čaplin (angl.: Charles «Charlie» Spencer Chaplin; sünd. 16. sulaku 1889, London, Sur' Britanii — kol. 25. tal'vku 1977, Veve-lidn, Vo-kanton, Šveicarii) oli amerikaine i britanine lamanan kinon akt'or, kinoscenarist, muzikankirjutai da režissör, üks' mail'man tetabiš akt'orišpäi.

Kar'jer[vajehta | vajehtada tekst]

Akt'or sädi mail'man kinos Čarli-kalaidajan mel'kuvad 1910-nziden voziden Kistounan kinostudijan lühüdpiduzližil fil'mil. Vspäi 1914 Čaplin oli fil'miden ičeze ühtnendanke režissöraks i scenarijan kirjutajaks, vspäi 1916 prodüsirui fil'mid, vspäi 1918 kirjuti muzikad-ki niile.

Čarli Čaplin, Meri Pikford, Duglas Ferbenks i Devid Griffit paniba United Artists-kinostudijan alust vl 1919. Čaplin om Amerikaižen Kinoakademijan premijan vn 1973 laureat, voziden 1929 i 1972 «Oskar»-arvostuzpremijan sai (andase konkursata suriš edessatusiš).

Täuz'piduzližed fil'mad[vajehta | vajehtada tekst]

Kaikiš niiš fil'miš Čaplin tegi professijoid: prodüser, režissör, scenarist, akt'or, muzikankirjutai.

  • «Čočo» (1921, The Kid)
  • «Parižalaine naine» (1923, A Woman of Paris)
  • «Kuldsäruläžund» (1925, The Gold Rush)
  • «Cirk» (1928, The Circus)
  • «Suren lidnan lämoid» (1931, City Lights / City Lights: A Comedy Romance in Pantomime)
  • «Uded aigad» (1936, Modern Times / The Masses)
  • «Sur' diktator» (1940, The Great Dictator / The Dictator)
  • «Mesje Verdu» (1947, Monsieur Verdoux / A Comedy of Murders / The Ladykiller)
  • «Rampan lämoid» (1952, Limelight)
  • «Kunigaz Nju Jorkas» (1957, A King in New York)
  • «Grafanak Honkongaspäi» (1967, A Countess From Hong Kong)

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]

  1. Weissman S. M. Chaplin: A Life (hardcover 4 ed.) — 1 — NYC: Arcade Publishing, 2008. — P. 118. — ISBN 978-1-55970-892-0
  2. Bibliothèque nationale de France BnF authorities: اوپن ڈیٹا پلیٹ فارم, платформа відкритих даних, платформа открытых данных, plateforme de données ouvertes, piattaforma di dati aperti, Opendata-Plattform, otevřená data platforma, åben-data-platform, տվյալների բաց շտեմարան, platforma za odprte podatke, plataforma de datos abierta, plataforma de dados aberta, платформа адкрытых даных, платформа на отворените данни, platforma otwartych danych, ашық деректер платформасы, ачык маалыматтарды платформа, açıq məlumat platforması, ochiq ma'lumotlar platforma, açık verilerin platformu, платформа отвореног података, platforma otvorenih podataka, platforma otvorenog podataka, platforma otvorených údajov, πλατφόρμα ανοικτών δεδομένων, platformu atklātā datu, platforma atvira duomenų, platvormi avatud andmete, avoimen datan foorumi, nyílt adatok platformja, პლატფორმა ღია მონაცემები, платформа за отворени податоци, нээлттэй мэдээллийн тавцан, platformă de date deschise, platformo de malferma datumoj, open data platform, плятформа адкрытых зьвестак, Усьтэм даннойёслэн платформазы, асыҡ мәғлүмәт платформаһы, açıq malümat platforması, açıq malümat platforması, ачык малюмат платформасы, öppen dataplattform, платформаи додаҳои боз, ачык кӧргӱзӱлердиҥ платформазы, гом бæрæггæнæнты платформæ — 2011.
  3. 3,0 3,1 SNAC — 2010.
  4. 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 4,5 Internet Broadway Database — 2000.
  5. 5,0 5,1 Nationalencyklopedin — 1999.
  6. 6,0 6,1 Babelio — 2007.
  7. 7,0 7,1 Barson M., Erickson H. L. Encyclopædia Britannica
  8. 8,0 8,1 filmportal.de — 2005.
  9. Berliini Kunstide Akadeemia — 1696.
  10. 10,0 10,1 Brockhaus Enzyklopädie / Hrsg.: Bibliographisches Institut & F. A. Brockhaus, Wissen Media Verlag
  11. Store norske leksikon — 1978. — ISSN 2464-1480
  12. 12,0 12,1 Gran Enciclopèdia CatalanaGrup Enciclopèdia, 1968.
  13. 13,0 13,1 GeneaStar
  14. 14,0 14,1 Weissman S. M. Chaplin: A Life (hardcover 4 ed.) — 1 — NYC: Arcade Publishing, 2008. — P. 10. — ISBN 978-1-55970-892-0

Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]


Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.