Baskalaižed

Vikipedii-späi

Baskalaižed (bask.: euskaldunak; nece sana znamoičeb «ristitud, kudambad pagištas baskan kelel») om üks'jäine evropine rahvaz, kudamb pagižeb izoliruidud kelel.

Baskalaižed elädas Ispanijan pohjoižpäivnouzmas da Francijan suvipäivlaskmas — Baskan Mas (baskan kelel: Euskal Herria), mugažo toižiš maiš, ozutesikš, Argentinas vai Amerikan Ühtenzoittud Valdkundoiš.

Augotižlibund da lugumär[vajehta | vajehtada tekst]

Baskalaižiden tarkoiktad jüred oma tundmatomad völ, no se om üks' kaikiš amuižembiš rahvahišpäi Evropas, sikš miše heiden kel' ei mülü indoevropižhe kundha; erased tedomehed tahtoidas sidoda baskan kel't toižidenke, no völ satuseta.

Vl 2008 baskalaižiden lugu oli 2 359 400 ristitud Ispanijas i 230 200 ristitud Francijas. Mugažo läz 15 mln ristituid oma baskan jüridenke mail'man erazvuiččiš maiš. Ispanijan da Francijan baskalaižiden keskes vaiše koumandez mahtab pagišta baskan kelel.

Rahvahan nimituz[vajehta | vajehtada tekst]

Ispanijan vasco-sana («baskalaine») tuli latinan kelespäi, kus nece sana om Vasco (äilugu Vascones). Nece om amuižen rahvahan nimituz, se rahvaz eläb Ispanijan Baskan Mas amuižes aigaspäi.

Ičeze kelel baskalaižiden nimituz om euskaldunak («ristitud, kudambad tetas baskan kel't»); necen sanan antonim om erdaldun, se znamoičeb «ristit, kudamb ei teda baskan kel't». Kävutadas Euskaldun-sanad värin paksus: ozutesikš, sanundad Euskaldun horrek ez daki euskaraz («Nece baskalaine ei teda baskan kel't») vai Euskaldun hori erdalduna da («Nece baskalaine pagižeb toižel kelel») oma ani värad, sikš euskaldun sana znamoičeb ristitud, kudamb tedab baskan kel't. Sen polhe sanui tetab baskine Koldo Mičelena-kelentedomez' (bask.: Koldo Mitxelena).

Kävutadas euskaldun-sanad nimitamha jogahišt mahtajad pagišta baskan kelel.

Baskan kelen paginad oma euskalkiak. Eläjad Baskan Mal ristitud oma euskal herritar vai euskotar, ottas kävutamižhe toist vajeht harvemba nügüd'aigan.

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]


Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.