Belen (Par)

Vikipedii-späi
Belen
Belém
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Brazilii
Eläjiden lugu (2020) 1,499,641 ristitud
Pind 1059,46 km²
Belen Belém
Pämez' Edmilson Rodriges
(1997−2005,
viluku 2021—,
Edmilson Rodrigues)
Telefonkod +55−91-xxxx-xxxx
Aigvö UTC−3


Belenan lidnanlaptad (2022)

Belen (port.: Belém [beˈlẽj], Viflejem-lidnan portugaline nimi) om lidn Brazilijan pohjoižel mererandpolel. Se om valdkundan üks'toštkümnenz' lidn eläjiden lugun mödhe, Par-štatan administrativine keskuz (vspäi 1772).

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Ende indejalaižiden šukuru-heim eli lidnan tahondas.

Eländpunktan aluz om pandud portugalijalaižil Feliz Lusitânia-nimenke sodaekspedicijan aigan vn 1616 12. päiväl vilukud varjoičemha Amazonasan suhištod. Sai lidnan statusad nügüdläiženke nimenke vl 1655. Kabanažen-vasthalibundan aigan («golliden», 1835−1840) agjan ristitišton koumandez oli riktud. Šingotihe saharrogon kazvatandal 17. voz'sadan lophusai, živatvodindal 18. voz'sadan lophusai, kofen, risan i puvillan kazvatandan agjan keskuz 19. voz'sadan keskhesai. Londuseline kaučuk toi surid sal'hid lidnan torgovanoile 19. i 20. voz'sadoiden röunal, vei äi migrantoid.

Belen šingotase metallurgijal, himižel sarakol, punümbriradmižel, sauvondal, sömtegimištol, turizmal i torguindal, eksportan meriportal.

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]

Lidn sijadase sadas kilometras avoinuden Atlantižes valdmerespäi, Guažar-lahtenno (se-žo Par-jogen estuarii), Par-jogen randal, Guam-jogen (port.: Guamá) lanktendan sijas, 10 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Kaikis järedamb mail'mas Maražo-jogisar' om Paran vastrandal. Matkad Brazilia-pälidnhasai om 2132 km suvhe.

Klimat om ekvatorialine neps. Il'man lämuz vajehtase +22..+31 C° röunoiš vodes läbi. Ekstremumad oma +14 C° i +37,3 C°. Paneb sadegid 2889 mm vodes, enamba vilukus-semendkus (360..466 mm kus), vähemba redukus-kül'mkus (111..116 mm kus).

Belen jagase kahesaks ümbrikoks.

Eläjad[vajehta | vajehtada tekst]

Vl 2010 lidnan eläjiden lugu oli 1 393 399 ristitud. Kaikis suremb lidnan ristitišt om nügüd'. Läz 2,5 mln ristituid elädas lidnaglomeracijas (2020, 11. sija valdkundas), järed suvipäivnouzmaine Ananindeua-ezilidn (535 tuh. eläjid vl 2020) mülüb sihe.

Religijan mödhe: riman katolikad — 75 %, protestantad — 20 %, toižed uskojad — 5 %.

Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]