Mine sisu juurde

Beregovo

Vikipedii-späi
Beregovo
Берегове
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Ukrain
Eläjiden lugu (2022) 23,325 ristitud
Pind 19 km²
BeregovoБерегове
Pämez' Zoltan Babäk
(kül'mku 2015—)
Telefonkod +380−3141-xx-xxx
Aigvö tal'vel UTC+2,
kezal UTC+3

Beregovo (ukr.: Бе́регове, mad'j.: Beregszász) om Ukrainan lidn Karpatantagaižen agjan suvipäivlaskmas. Lidn alištub agjan tobmudele, om Beregovon rajonan administrativižeks keskuseks, maižanduzrajonan keskuz. Om mad'jarižen kul'turan päkeskusen Karpatantaguižes: mad'jarine pedagogine institut, mad'jarine teatr.

Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1063 kuti mad'jarine Lamperthaz (mad'j.: Lamperthaza) Lambert-princan-alusenpanijan nimen mödhe. Mad'jarine Bela IV-kunigaz (ohj. 1235−1270) kucui Saksonijan saksalaižid udessündutamha lidnad Mongolijan kalaidajiden heimoiden londan jäl'ghe, andoi eländpunktale torguindoiktusid, i hö sirtihe. Vspäi 1247 om lidnan statusanke. Vozil 1504−1946 lidnan oficialine nimi oli Beregsas (mad'j.: Beregszasz tähäsai) — «saksan rand».

Mülüb Ukrainha vspäi 1946, kudamb edel 1991. vot oli NSTÜ:n palaks.

Kazvatadas vinmarjoid madalil mägil Beregovon ümbrištos.

Geografijan andmused

[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Lidnan sijaduz rajonas i agjas vl 2017, edel vn 2020 rajonan ližadust

Lidn sijadase rajonan keskuzpalas, kümnes kilometras suvipäivlaskmha Karpatiden pautkilpäi, läz Mad'jaranman röunad, Mad'jarižel tazangištol, 115 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Verke-kanal (mad'j.: Vérke) läbitab lidnad, se om 5..12 m levette i ühtenzoitab Boržav- da Latoric-jogid (Tisan bassein).

Matkad agjan Užgorod-keskushesai om seičemekümne kaks' kilometrad avtotedme vai 65 km raudtedme.

Vl 2012 lidnan eläjiden lugu oli 24 505 ristitud. Kaik 23 926 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 30 157 eläjad vl 1989.

Rahvahad (vn 2001 rahvahanlugemine): mad'jaralaižed — 48,1 %, ukrainalaižed — 38,9 %, čiganalaižed — 6,4 %, venänikad — 5,4 %. Edel Tošt mail'man sodad evrejalaižiden lugu oli znamasine lidnas (nelländeshesai), no nacistižen Germanijan sodaväged rikoihe heid.