Bolivar Simon

Vikipedii
Jump to navigation Jump to search
Bolivar Simon
isp.: Simón José Antonio de la Santísima Trinidad Bolívar de la Concepción y Ponte Palacios y Blanco
Simon Bolivaran portret (pirdi Huan Lovera, Venesuel, 1827)
Simon Bolivaran portret (pirdi Huan Lovera, Venesuel, 1827)
radmižen toižend:

politikanmez', ohvitser

sündundan dat:

24. heinku 1783(1783-07-24)[1][2][3][4]

sündundan sijaduz:

Karakas, Captaincy General of Venezuela[d], Hispaania koloniaalimpeerium[d][5]

valdkund:

Flag of Venezuela (1930–1954).svg Venesuel
Flag of Venezuela (1811).svg Venesuel
Flag of Ecuador.svg Ekvador
Flag of Bolivia (1826-1851).svg Bolivii

kolendan dat:

17. tal'vku 1830(1830-12-17)[1][2][3][4] (47 vot)

kolendan sijaduz:

Santa Marta[d], Gran Colombia[d]

mam:

María de la Concepción Palacios y Blanco[d]

avtograf:

Simón Bolívar Signature.svg

Commons-logo.svg Bolivar Simon VikiAitas

Simon Bolivar (ispanine virkand [si'mon bo'liβar], täuz' nimi ispanijan kelel: Simón José Antonio de la Santísima Trinidad Bolívar de la Concepción y Ponte Palacios y Blanco; sünd. 24. heinku 1783, Karakas, Venesuelan generaline kapitankund, Ispanijan imperii — kol. 17. tal'vku 1830, Santa Mart, Sur' Kolumbii) oli Ispanijan Suviamerikan kolonijoiden poles niiden sodan ripmatomudes aigan Ispanijaspäi, Suviamerikan kaikiš tutab da valatoitai sodankäsknik. Venesuelan rahvahaline Kongress andoi hänele El Libertador-arvnint («Päzutai») vl 1813. Oli Venesuelan sodavägiden jenaralan.

Oli ranu nellän valdkundan prezidentaks: Venesuel (kahtenz' tazovaldkund 07.08.1813−16.07.1814 i koumanz' tazovaldkund 10.1817−24.02.1819), sid' Sur' Kolumbii (ezmäine prezident, 24.02.1819−04.05.1830), ühten aigan Bolivii (nimitadud hänen oiktastuseks, ezmäine prezident, 12.08.1825−29.12.1825) da Peru (kudenz' prezident, 17.02.1824−28.01.1827).

Biografii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Simon oli sündnu elokahaze kreoliž-baskalaižhe kanzha, jäi kazvatajita aigašti. Heimolaižed oigenziba händast openumha Evropan maihe. Openui oiktust Madridas i Parižas. Vl 1805 Bolivar ajoi AÜV:oihe, kus sädi-ki planad päzutamha Ispanijan kolonijoid, kändihe abolicionizman (orjusen tühjitusen) polenpidajaks.

Oli naižiš (1802—1803). Maria Tereza del' Toro oli Bolivaran akan kahesa kud, koli pakuižes säruläžundaspäi. Bolivar oli rehkitadud akan surmaspäi i andoi toivotust jäda akata edemba-ki, jäi lapsetoman.

Mušt[redaktiruida | redaktiruida purde]

Voib vastata muštod Bolivaras Suviamerikan äjil sijil. Bolivii-valdkund, agjad, lidnad, irdad nimitasoiš hänen oiktastuseks, saudihe äi muštpachid, Venesuelan (bolivar) i Bolivijan (boliviano) rahaühtnikad.

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. 1,0 1,1 идентификатор BNF: اوپن ڈیٹا پلیٹ فارم, платформа відкритих даних, платформа открытых данных, plateforme de données ouvertes, piattaforma di dati aperti, Opendata-Plattform, otevřená data platforma, åben-data-platform, տվյալների բաց շտեմարան, platforma za odprte podatke, plataforma de datos abierta, plataforma de dados aberta, платформа адкрытых дадзеных, платформа на отворените данни, platforma otwartych danych, ашық деректер платформасы, ачык маалыматтарды платформа, açıq data platforma, ochiq ma'lumotlar platforma, açık verilerin platformu, платформа отвореног података, platforma otvorenih podataka, platforma otvorenog podataka, platforma otvorených údajov, πλατφόρμα ανοικτών δεδομένων, platformu atklātā datu, platforma atvira duomenų, platvormi avatud andmete, avoimen datan foorumi, nyílt adatok platformja, პლატფორმა ღია მონაცემები, платформа за отворени податоци, нээлттэй мэдээллийн тавцан, platformă de date deschise, platformo de malferma datumoj, open data platform, плятформа адкрытых зьвестак, Усьтэм даннойёслэн платформазы — 2011.
  2. 2,0 2,1 Encyclopædia Britannica
  3. 3,0 3,1 SNAC — 2010.
  4. 4,0 4,1 Nationalencyklopedin — 1999.
  5. Боливар Симон // Большая советская энциклопедия: [в 30 т.] / под ред. А. М. Прохоров — 3-е изд. — М.: Советская энциклопедия, 1969.


Wiki letter w.svg Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.