Mine sisu juurde

Bolivar Simon

Vikipedii-späi
Bolivar Simon
isp.: Simón José Antonio de la Santísima Trinidad Bolívar Palacios
Simon Bolivaran portret (pirdi Huan Lovera, Venesuel, 1827)
Simon Bolivaran portret (pirdi Huan Lovera, Venesuel, 1827)
radmižen toižend:

politikanmez', ohvitser

sündundan dat:

Lua tõrge kohal Moodul:Sources 227. real: bad argument #1 to 'format' (string expected, got nil).

sündundan sijaduz:

Karakas, Captaincy General of Venezuela[d], Hispaania koloniaalimpeerium[d][9]

valdkund:

 Ispanii
 Venesuel
Ekvador
 Bolivii
 Suur-Kolumbia[d]

kolendan dat:

Lua tõrge kohal Moodul:Sources 227. real: bad argument #1 to 'format' (string expected, got nil).

kolendan sijaduz:

Quinta de San Pedro Alejandrino[d], Magdalena Department[d], Suur-Kolumbia[d]

tat:

Juan Vicente Bolívar y Ponte[d]

mam:

María Concepción Palacios Aguirre Ariztía - Sojo Blanco Herrera[d]

avtograf:

 Bolivar Simon VikiAitas
Om sädusid VikiPurtkiš VikiPurde
Simon Bolivaran muštnik Toronto-lidnas, Kanad

Simon Bolivar (ispanine virkand [si'mon bo'liβar], täuz' nimi ispanijan kelel: Simón José Antonio de la Santísima Trinidad Bolívar de la Concepción y Ponte Palacios y Blanco; sünd. 24. heinku 1783, Karakas, Venesuelan generaline kapitankund, Ispanijan imperii — kol. 17. tal'vku 1830, Santa Mart, Sur' Kolumbii) oli Ispanijan Suviamerikan kolonijoiden poles niiden sodan ripmatomudes aigan Ispanijaspäi, Suviamerikan kaikiš tutab da valatoitai sodankäsknik. Venesuelan rahvahaline Kongress andoi hänele El Libertador-arvnint («Päzutai») vl 1813. Oli Venesuelan sodavägiden jenaralan.

Simon oli sündnu elokahaze kreoliž-baskalaižhe kanzha, jäi kazvatajita aigašti. Heimolaižed oigenziba händast openumha Evropan maihe. Openui oiktust Madridas i Parižas. Vl 1805 Bolivar ajoi AÜV:oihe, kus sädi-ki planad päzutamha Ispanijan kolonijoid, kändihe abolicionizman (orjusen tühjitusen) polenpidajaks.

Simon Bolivar oli ranu nellän valdkundan prezidentaks: Venesuel (kahtenz' tazovaldkund 07.08.1813−16.07.1814 i koumanz' tazovaldkund 10.1817−24.02.1819), sid' Sur' Kolumbii (ezmäine prezident, 24.02.1819−04.05.1830), ühten aigan Bolivii (nimitadud hänen oiktastuseks, ezmäine prezident, 12.08.1825−29.12.1825) da Peru (kudenz' prezident, 17.02.1824−28.01.1827).

Oli naižiš (1802−1803). Maria Tereza del' Toro oli Bolivaran akan kahesa kud, koli pakuižes säruläžundaspäi. Bolivar oli rehkitadud akan surmaspäi i andoi toivotust jäda akata edemba-ki, jäi lapsetoman.

Voib vastata muštod Bolivaras Suviamerikan äjil sijil. Bolivii-valdkund, agjad, lidnad, irdad nimitasoiš hänen oiktastuseks, saudihe äi muštpachid, Venesuelan (bolivar) i Bolivijan (boliviano) rahaühtnikad.

  1. 1,0 1,1 Bibliothèque nationale de France BnF authorities: اوپن ڈیٹا پلیٹ فارم, платформа відкритих даних, платформа открытых данных, plateforme de données ouvertes, piattaforma di dati aperti, Opendata-Plattform, otevřená data platforma, åben-data-platform, տվյալների բաց շտեմարան, platforma za odprte podatke, plataforma de datos abierta, plataforma de dados aberta, платформа адкрытых даных, платформа на отворените данни, platforma otwartych danych, ашық деректер платформасы, ачык маалыматтарды платформа, açıq məlumat platforması, ochiq ma'lumotlar platforma, açık verilerin platformu, платформа отвореног података, platforma otvorenih podataka, platforma otvorenog podataka, platforma otvorených údajov, πλατφόρμα ανοικτών δεδομένων, platformu atklātā datu, platforma atvira duomenų, platvormi avatud andmete, avoimen datan foorumi, nyílt adatok platformja, პლატფორმა ღია მონაცემები, платформа за отворени податоци, нээлттэй мэдээллийн тавцан, platformă de date deschise, platformo de malferma datumoj, open data platform, плятформа адкрытых зьвестак, Усьтэм даннойёслэн платформазы, асыҡ мәғлүмәт платформаһы, açıq malümat platforması, açıq malümat platforması, ачык малюмат платформасы, öppen dataplattform, платформаи додаҳои боз, ачык кӧргӱзӱлердиҥ платформазы, гом бæрæггæнæнты платформæ — 2011.
  2. 2,0 2,1 Masur G. S. Encyclopædia Britannica
  3. 3,0 3,1 SNAC — 2010.
  4. 4,0 4,1 Nationalencyklopedin — 1999.
  5. 5,0 5,1 Brockhaus Enzyklopädie
  6. 6,0 6,1 Brockhaus Enzyklopädie
  7. 7,0 7,1 Gran Enciclopèdia CatalanaGrup Enciclopèdia, 1968.
  8. 8,0 8,1 GeneaStar
  9. Боливар Симон // Большая советская энциклопедия: [в 30 т.] / под ред. А. М. Прохорова — 3-е изд. — М.: Советская энциклопедия, 1969.