Dnipro

Dnipro
Дніпро
Lidnanznam;	Flag;
Valdkund	Ukrain
Eläjiden lugu (2018)	1,001,092 ristitud
Pind	405 km²
Pämez'	Boris Filatov; (kül'mku 2015—)
Telefonkod	+380-(0)56-xxx-xx-xx
Aigvö	tal'vel UTC+2,; kezal UTC+3

Dnipro (ukr.: Дніпро́ [d̪ɲiˈprɔ], ven.: Днепр; 1784 — Novi Kodak, 1784−1796 i 1802−1926 — Jekaterinoslav, 1796−1802 — Novorossiisk, 1926−2016 — Dnepropetrovsk) om Ukrainan nellänz' lidn eläjiden lugun mödhe. Se om Dnepropetrovskan agjan administrativine keskuz.

Istorii

Eländpunktan aluz om pandud vl 1776. Se sai lidnan statusad vl 1778. Vozil 1776−1796 da 1802−1926 sen nimi oli Jekaterinoslav (ukr.: Катеринослав). Raudte ühtenzoiti lidnad Donbassan kivihilen i Krivii Rohan raudkivendon löudmižsijidenke 19. voz'sadan lopus, i se šingotaškanzi raudan metallurgijan tegimil. Nevondkundaližen aigan lidn oli sauptud verazmalaižišpäi sodategimišton koncentracijan tagut.

Dnipro om Ukrainan ižandusen oficialižetoi pälidn, šingotase raudmetallurgijan i torviden tegimil, mašiništonsauvomižel (vagonoiden palad), finansižel sarakol.

Geografijan andmused

Lidn sijadase Dnepr-jogen molembil randoil, 120 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Kijevhasai om 503 km lodeheze avtotedme.

Klimat om ven kontinentaline nell'sezonine, vai stepin klimat korktanke purustusenke. Keza om päivoikaz lujas, tal'vaig om pil'vekaz lujas. Voden keskmäine lämuz om +9,5 C°, kezakun-elokun +20,5..+22,7 C°, tal'vkun-uhokun −1,9..−3,6 C°. Ekstremumad oma −30,0 C° (viluku) i +40,9 C° (eloku). Kezaaigan minimum om +3,9 C° (kezaku, eloku), tal'vaigan maksimum om +17,5 C° (uhoku). Ei voi panda halad kezakus-elokus vaiše. Paneb sadegid 569 mm vodes, läz tazomäras kuidme, enamba kezakus-heinkus (55..64 mm kus), vähemba sulakus (39 mm) i redukus (39 mm). Tal'vaigan lumilanktendad oma järgeližed lidnan kukhil, no ei ole alangištol. Lumi venub 64 päiväd tal'ves, sen katken keskmäine korktuz ei ületa kümned santimetrad (uhokus). Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 62..67 % röunoiš sulakus-elokus, 85..88 % kül'mkus-uhokus.

Tobmuz

Dnipro jagase kahesaks nimitadud lidnrajonaks.

Edeline lidnan pämez' (ukr.: Міський голова Дніпра (Дніпропетровська)) om Ivan Kuličenko (Іван Куліченко, sulaku 1999 — kül'mku 2014).

Eläjad

Vn 2001 rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 1 065 008 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 1 189 900 eläjad vl 1992. Läz 1,4 mln ristituid elädas ezilidnoidenke (2015).

Transport

Avtobusad, trolleibusad, tramvaid, maršruttaksid, taksid da jogiastjad oma kundaližeks transportaks lidnas. Metropoliten radab vspäi 1996 (üks'jäine jono kudenke stancijanke, 7,1 km raudted). Keskuzline i Suvine päraudtestancijad, koume avtostancijad i jogistancii oma saudud lidnas.

Rahvahidenkeskeine civiline Dnipro-lendimport (DNK / UKDD) sijadase vides kilometras suvipäivnouzmha lidnaspäi. Edel vn 2022 uhokud tehtihe reisid Kijev-, Ven- i Tel' Aviv-lidnoihe, mugažo čarterreisid Keskmeren lebutahoiže. Lendimport i sen ümbrišt oliba muretud Venäman atakan rezul'ataks vn 2022 sulakun 10. päiväl.

Tetabad ristitud

Sündnuded

Il'ja Kabakov (sünd. 1933) — nevondkundaline i amerikalaine pirdai.
Julija Timošenko (sünd. 1960) — politine da valdkundaline šingotai, enzne Ukrainan päministr (2005, 2007−2010).

Eläjad

Leonid Kučma (sünd. 1938) — politine da valdkundaline šingotai, enzne Ukrainan prezident (1994−2005).

Irdkosketused

Lidnan parlamentan oficialine sait (dniprorada.gov.ua). (ukr.)

Dnipro Vikiaitas