Dnipro
| Lidnanznam | Flag |
| Valdkund | Ukrain |
| Eläjiden lugu (2023) | 984,423 ristitud |
| Pind | 405 km² |
| Pämez' | Boris Filatov (kül'mku 2015—) |
| Telefonkod | +380-(0)56-xxx-xx-xx |
| Aigvö | tal'vel UTC+2, kezal UTC+3 |

Dnipro (ukr.: Дніпро́ [d⁽ʲ⁾n⁽ʲ⁾iˈprɔ], ven.: Днепр [dnʲepr]; vll 1645−1784 — Novi Kodak, 1784−1796 i 1802−1926 — Jekaterinoslav, 1796−1802 — Novorossiisk, 1926−2016 — Dnepropetrovsk) om Ukrainan nellänz' lidn eläjiden lugun mödhe. Se om Dnepropetrovskan agjan administrativine keskuz da pala.
Istorii
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Eländpunktan aluz om pandud vl 1526, mainitase kut kozakoiden Samar (erasti ukr.: Стара Самар «Vanh Samar»). Žilo sai lidnan statusad vl 1778. Vozil 1776−1796 da 1802−1926 lidnan nimi oli Jekaterinoslav (ukr.: Катеринослав). Raudte ühtenzoiti lidnad Donbassan kivihilen i Krivii Rohan raudkivendon löudmižsijidenke 19. voz'sadan lopus, i se šingotaškanzi raudan metallurgijan tegimil. Nevondkundaližen aigan lidn oli sauptud verazmalaižišpäi sodategimišton koncentracijan tagut.
Dnipro om Ukrainan ižandusen oficialižetoi pälidn, šingotase raudmetallurgijan i torviden tegimil, mašiništonsauvomižel (vagonoiden palad), finansižel sarakol.
Geografijan andmused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Lidn sijadase agjan keskuzpalas, Dnepr-jogen molembil randoil, 120 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Matkad Kijevhasai om 503 km lodeheze avtotedme.
Klimat om ven kontinentaline nell'sezonine, vai stepin klimat korktanke purustusenke. Keza om päivoikaz lujas, tal'vaig om pil'vekaz lujas. Voden keskmäine lämuz om +9,5 C°, kezakun-elokun +20,5..+22,7 C°, tal'vkun-uhokun −1,9..−3,6 C°. Ekstremumad oma −30,0 C° (viluku) i +40,9 C° (eloku). Kezaaigan minimum om +3,9 C° (kezaku, eloku), tal'vaigan maksimum om +17,5 C° (uhoku). Ei voi panda halad kezakus-elokus vaiše. Paneb sadegid 569 mm vodes, läz tazomäras kuidme, enamba kezakus-heinkus (55..64 mm kus), vähemba sulakus (39 mm) i redukus (39 mm). Tal'vaigan lumilanktendad oma järgeližed lidnan kukhil, no ei ole alangištol. Lumi venub 64 päiväd tal'ves, sen katken keskmäine korktuz ei ületa kümned santimetrad (uhokus). Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 62..67 % röunoiš sulakus-elokus, 85..88 % kül'mkus-uhokus.
Tobmuz
[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Dnipro jagase kahesaks nimitadud lidnrajonaks.
Edeline lidnan pämez' (ukr.: Міський голова Дніпра (Дніпропетровська)) om Ivan Kuličenko (Іван Куліченко, sulaku 1999 — kül'mku 2014).
Eläjad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Vodele 1976 lidnan ristitišt ületi millionad. Vn 2001 rahvahanlugemižen mödhe lidnan municipalitetan eläjiden lugu oli 1,065,008 ristitud. Kaik 1,001,092 eläjad oli lidnas vl 2018. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 1,189,900 eläjad vl 1992. Läz 1,4 mln ristituid elädas ezilidnoidenke (2015).
Rahvahad (2001): ukrainalaižed 72,6 %, venänikad 23,5 %, evrejalaižed 1,0 %, vaugedvenälaižed 1,0 %, toižed rahvahad 1,9 %.
Transport
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Avtobusad, trolleibusad, tramvaid, maršruttaksid, taksid da jogiastjad oma kundaližeks transportaks lidnas. Metropoliten radab vspäi 1996 (üks'jäine jono kudenke stancijanke, 7,1 km raudted). Keskuzline i Suvine päraudtestancijad, koume avtostancijad i jogistancii oma saudud lidnas.
Rahvahidenkeskeine civiline Dnipro-lendimport (DNK / UKDD, 338 tuh. passažiroid vl 2019) sijadase vides kilometras suvipäivnouzmha lidnaspäi. Edel vn 2022 uhokud tehtihe reisid Kijev-, Ven- i Tel' Aviv-lidnoihe, mugažo čarterreisid Keskmeren lebutahoiže. Lendimport i sen ümbrišt oliba muretud Venäman atakan rezul'tataks vn 2022 sulakun 10. päiväl.
Galerei
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- Lidnan tobmuden sauvuz (semendku 2015)
- Spasan Toižetamižen kafedraline päjumalanpert' (ortodoksine hristanuskond), nägu vn 2018 sügüz'kus
- Dnipron akademine draman da komedijan teatr (eloku 2015)
- Dnipron valdkundaline cirk (heinku 2013)
- Dnipro-Golovnii-päraudtestancijan sauvuz vn 2019 heinkus
- Dnipro-Locman'ska-stancii (vll 1975−2017 Dnepropetrovsk-Suvine-päraudtestancii) vn 2012 kül'mkus
Tetabad ristitud
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- Sündnuded
- Il'ja Kabakov (sünd. 1933) — nevondkundaline i amerikalaine pirdai.
- Julija Timošenko (sünd. 1960) — politine da valdkundaline šingotai, enzne Ukrainan päministr (2005, 2007−2010).
- Eläjad
- Leonid Kučma (sünd. 1938) — politine da valdkundaline šingotai, enzne Ukrainan prezident (1994−2005).
Irdkosketused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]| Dnipro Vikiaitas |
