Mine sisu juurde

Dnipro

Vikipedii-späi
(Oigetud lehtpolelpäi Dnipro (lidn))
Dnipro
Дніпро
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Ukrain
Eläjiden lugu (2023) 984,423 ristitud
Pind 405 km²
DniproДніпро
Pämez' Boris Filatov
(kül'mku 2015—)
Telefonkod +380-(0)56-xxx-xx-xx
Aigvö tal'vel UTC+2,
kezal UTC+3
Lidnan kart (2014)

Dnipro (ukr.: Дніпро́ [d⁽ʲ⁾n⁽ʲ⁾iˈprɔ], ven.: Днепр [dnʲepr]; vll 1645−1784 — Novi Kodak, 1784−1796 i 1802−1926 — Jekaterinoslav, 1796−1802 — Novorossiisk, 1926−2016 — Dnepropetrovsk) om Ukrainan nellänz' lidn eläjiden lugun mödhe. Se om Dnepropetrovskan agjan administrativine keskuz da pala.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1526, mainitase kut kozakoiden Samar (erasti ukr.: Стара Самар «Vanh Samar»). Žilo sai lidnan statusad vl 1778. Vozil 1776−1796 da 1802−1926 lidnan nimi oli Jekaterinoslav (ukr.: Катеринослав). Raudte ühtenzoiti lidnad Donbassan kivihilen i Krivii Rohan raudkivendon löudmižsijidenke 19. voz'sadan lopus, i se šingotaškanzi raudan metallurgijan tegimil. Nevondkundaližen aigan lidn oli sauptud verazmalaižišpäi sodategimišton koncentracijan tagut.

Dnipro om Ukrainan ižandusen oficialižetoi pälidn, šingotase raudmetallurgijan i torviden tegimil, mašiništonsauvomižel (vagonoiden palad), finansižel sarakol.

Geografijan andmused

[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Lidnan sijaduz agjas i valdkundas vn 2006 kartal

Lidn sijadase agjan keskuzpalas, Dnepr-jogen molembil randoil, 120 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.

Matkad Kijevhasai om 503 km lodeheze avtotedme.

Klimat om ven kontinentaline nell'sezonine, vai stepin klimat korktanke purustusenke. Keza om päivoikaz lujas, tal'vaig om pil'vekaz lujas. Voden keskmäine lämuz om +9,5 C°, kezakun-elokun +20,5..+22,7 C°, tal'vkun-uhokun −1,9..−3,6 C°. Ekstremumad oma −30,0 C° (viluku) i +40,9 C° (eloku). Kezaaigan minimum om +3,9 C° (kezaku, eloku), tal'vaigan maksimum om +17,5 C° (uhoku). Ei voi panda halad kezakus-elokus vaiše. Paneb sadegid 569 mm vodes, läz tazomäras kuidme, enamba kezakus-heinkus (55..64 mm kus), vähemba sulakus (39 mm) i redukus (39 mm). Tal'vaigan lumilanktendad oma järgeližed lidnan kukhil, no ei ole alangištol. Lumi venub 64 päiväd tal'ves, sen katken keskmäine korktuz ei ületa kümned santimetrad (uhokus). Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 62..67 % röunoiš sulakus-elokus, 85..88 % kül'mkus-uhokus.

Lidnan kahesa rajonad (2023)

Dnipro jagase kahesaks nimitadud lidnrajonaks.

Edeline lidnan pämez' (ukr.: Міський голова Дніпра (Дніпропетровська)) om Ivan Kuličenko (Іван Куліченко, sulaku 1999 — kül'mku 2014).

Vodele 1976 lidnan ristitišt ületi millionad. Vn 2001 rahvahanlugemižen mödhe lidnan municipalitetan eläjiden lugu oli 1,065,008 ristitud. Kaik 1,001,092 eläjad oli lidnas vl 2018. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 1,189,900 eläjad vl 1992. Läz 1,4 mln ristituid elädas ezilidnoidenke (2015).

Rahvahad (2001): ukrainalaižed 72,6 %, venänikad 23,5 %, evrejalaižed 1,0 %, vaugedvenälaižed 1,0 %, toižed rahvahad 1,9 %.

Avtobusad, trolleibusad, tramvaid, maršruttaksid, taksid da jogiastjad oma kundaližeks transportaks lidnas. Metropoliten radab vspäi 1996 (üks'jäine jono kudenke stancijanke, 7,1 km raudted). Keskuzline i Suvine päraudtestancijad, koume avtostancijad i jogistancii oma saudud lidnas.

Rahvahidenkeskeine civiline Dnipro-lendimport (DNK / UKDD, 338 tuh. passažiroid vl 2019) sijadase vides kilometras suvipäivnouzmha lidnaspäi. Edel vn 2022 uhokud tehtihe reisid Kijev-, Ven- i Tel' Aviv-lidnoihe, mugažo čarterreisid Keskmeren lebutahoiže. Lendimport i sen ümbrišt oliba muretud Venäman atakan rezul'tataks vn 2022 sulakun 10. päiväl.

Tetabad ristitud

[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Sündnuded
  • Il'ja Kabakov (sünd. 1933) — nevondkundaline i amerikalaine pirdai.
  • Julija Timošenko (sünd. 1960) — politine da valdkundaline šingotai, enzne Ukrainan päministr (2005, 2007−2010).
Eläjad
  • Leonid Kučma (sünd. 1938) — politine da valdkundaline šingotai, enzne Ukrainan prezident (1994−2005).