Engr Žan-Ogüst-Dominik
| Engr Žan-Ogüst-Dominik | |
 Engran avtoportret, 1804 | |
| radmižen toižend: |
pirdai, politikanmez', viiuldaja, joonistaja, graafik, graafik, arhitekt, ehitusjoonestaja, kujutav kunstnik |
|---|---|
| sündundan dat: |
29. eloku 1780 |
| sündundan sijaduz: | |
| valdkund: | |
| kolendan dat: |
Lua tõrge kohal Moodul:Sources 227. real: bad argument #1 to 'format' (string expected, got nil). |
| kolendan sijaduz: | |
| tat: | |
| avtograf: |
|
 Engr Žan-Ogüst-Dominik VikiAitas | |
Žan-Ogüst-Dominik Engr (franc.: Jean-Auguste-Dominique Ingres [ʒɑ̃ oɡyst dɔminik ɛ̃ɡʁ]; sünd. 29. eloku 1780, Montoban, Francii — kol. 14. viluku 1867, Pariž, Francii) oli francine pirdai, voimujupirdai da grafikanpirdai. 19. voz'sadan evropižen akademizman lider.
Pirdajan jäl'gusen seičeme kahesandest om grafiktöd, 455 portretad oma kaičenus. Läz kaik päižed sädused sijadasoiš Francijan järedoiš muzejoiš, sidä kesken Luvras i Engran muzejas hänen kodimaižes Montobanas. Toižed töd oma AÜV:oiden muzejoiš tobjimalaz.
Biografii
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Mez' sai čomamahtolišt i muzikališt opendust lapsessai. Vändi soitoil Tuluzan operan orkestras (1793−1796). Vll 1797−1801 openui Žak-Lui Davidan radhonuses. Sädusiden stil' i mahtod formiruihe norudes i jäiba läz vajehtamata elon hätkte. Engr voi pirta da ližata surid epižid kuvid hätken.
Vll 1806−1824 i 1835−1841 pirdai eli da radoi Italijas, Rimas i Florencijas päpaloin. Oli Parižan čomamahtoiden školan direktoran (1834−1835), sid' Francižen Akademijan Rimas pämehen (1835−1840).
Znamasižed voikuvad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- «Mehen tors» (1800, franc.: Torse d’homme)
- «Agamemnonan sur'oigenuded Ahillal» (1801, Achille recevant les envoyés d'Agamemnon)
- «Rivjer-mademuazelin portret» (1805, Mademoiselle Caroline Rivière)
- «Napoleon imperatoran valdištmel» (1806, Napoléon Ier sur le trône impérial)
- «Val'pinsonan kül'bii naine» (1808, La Baigneuse Valpinçon) vai «Sur' kül'bii naine» (Grande Baigneuse, La Baigneuse)
- «Edip i Sfinks» (1808, Œdipe et le sphinx)
- «Jupiter i Fetida» (1811, Jupiter et Thétis)
- «Ossianan uni» (1813, Le songe d'Ossian)
- «Päzutai Andželikad Rudžjer» (1819, Roger délivre Angélique)
- «Luin XIII vala» (1824, Le Vœu de Louis XIII)
- «Gomeran apofeoz» (1826−1827, Homère déifié ou L'Apothéose d'Homère)
- «Pühän Simforionan moknikuz» (1824−1834, Le Martyre de saint Symphorien)
- «Odaliska i orjnaine» (1842, L'Odalisque à l'esclave)
- «Žanna d'Ark Karl VII vencastusen aigan» (1854, Jeanne d'Arc au sacre du roi Charles VII dans la cathédrale de Reims)
- «Turkan kül'bet'» (1862, Le bain turc)
Homaičendad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- ↑ Léonore database — ministère de la Culture.
- 1 2 Энгр Жан Огюст Доминик — 3-е изд. — М.: Советская энциклопедия, 1969.
- 1 2 Artnet — 1998.
- 1 2 RKDartists
- ↑ LIBRIS — Rootsi Rahvusraamatukogu, 2012.
- ↑ Энгр, Жан Огюст Доминик // Малая советская энциклопедия / под ред. Н. Л. Мещеряков — 2 — Советская энциклопедия, 1936.
 |
Engr Žan-Ogüst-Dominik Vikiaitas |