King Martin Lüter

Vikipedii
Jump to navigation Jump to search
King Martin Lüter
angl.: Martin Luther King Jr.
Martin Lüter King vl 1964
Martin Lüter King vl 1964
nimi sündundan jäl'ghe:

angl.: Michael King

radmižen toižend:

civil rights advocate, teoloog, preacher, minister, kirjanik, pastor, pacifist, humanitarian, human rights activist, patsifist, ülikooli õppejõud

sündundan dat:

15. viluku 1929(1929-01-15)[1][2][3][4][5][6][7][8][9]

sündundan sijaduz:

Atlant[1]

valdkund:

Flag of the United States.svg Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad

kolendan dat:

4. sulaku 1968(1968-04-04)[1][2][3][4][5][7][8][9] (39 vot)

kolendan sijaduz:

Memfis (Tennessi), Tennessee[d], Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad[1]

tat:

Martin Luther King, Sr.[d]

mam:

Alberta Williams King[d]

avtograf:

Martin Luther King Jr Signature2.svg

Commons-logo.svg King Martin Lüter VikiAitas
Om sädusid VikiPurtkiš VikiPurde

Martin Lüter King (angl.: Martin Luther King Jr.; sünd. 15. viluku 1929, Atlant, Džordžii, AÜV — kol. 4. sulaku 1968, Memfis, Tennessi, AÜV) oli amerikaine kundaline šingotai, borcui muzaveriden rahvahanikoiden oiktusihe näht vll 1954−1968.

King radnikoiči baptizman pühäpaginikan. Borciundan rassanerigoičendanke navedii taktik kožui hristanuskondanke — vägestusetomuz i rahvahanikoiden ičekundlematomuz, i se om levitadud mail'mas avaros Gandin i Kingan jäl'ghe. Vn 1964 14. päiväl redukud King sai Nobelän kožundpremijad borcuindas rasišt segregacijad vaste vägestusetomal vastustusel.

Vilukun koumandel ezmärgel oigetas Martin Lüter Kingan päiväd AÜV:oiš, se om valdkundan federaline praznik i lebupäiv vspäi 1986.

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Нитобург Э. Л. Кинг Мартин Лютер // Большая советская энциклопедия: [в 30 т.] / под ред. А. М. Прохоров — 3-е изд. — М.: Советская энциклопедия, 1973. — Т. 12 : Кварнер — Конгур. — С. 114–115.
  2. 2,0 2,1 BnF authorities: اوپن ڈیٹا پلیٹ فارم, платформа відкритих даних, платформа открытых данных, plateforme de données ouvertes, piattaforma di dati aperti, Opendata-Plattform, otevřená data platforma, åben-data-platform, տվյալների բաց շտեմարան, platforma za odprte podatke, plataforma de datos abierta, plataforma de dados aberta, платформа адкрытых дадзеных, платформа на отворените данни, platforma otwartych danych, ашық деректер платформасы, ачык маалыматтарды платформа, açıq data platforma, ochiq ma'lumotlar platforma, açık verilerin platformu, платформа отвореног података, platforma otvorenih podataka, platforma otvorenog podataka, platforma otvorených údajov, πλατφόρμα ανοικτών δεδομένων, platformu atklātā datu, platforma atvira duomenų, platvormi avatud andmete, avoimen datan foorumi, nyílt adatok platformja, პლატფორმა ღია მონაცემები, платформа за отворени податоци, нээлттэй мэдээллийн тавцан, platformă de date deschise, platformo de malferma datumoj, open data platform, плятформа адкрытых зьвестак, Усьтэм даннойёслэн платформазы, асыҡ мәғлүмәт платформаһы, açıq malümat platforması, açıq malümat platforması, ачык малюмат платформасы — 2011.
  3. 3,0 3,1 SNAC — 2010.
  4. 4,0 4,1 Internet Broadway Database — 2000.
  5. 5,0 5,1 Babelio
  6. Discogs — 2000.
  7. 7,0 7,1 filmportal.de — 2005.
  8. 8,0 8,1 Munzinger-Archiv — 1913.
  9. 9,0 9,1 Brockhaus Enzyklopädie
Wiki letter w.svg Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.