Mine sisu juurde

Mahatma Gandi

Vikipedii-späi
Mahatma Gandi
gudžarati: મોહનદાસ ગાંધી
Mahatma Gandi 1930-nzil vozil
Mahatma Gandi 1930-nzil vozil
nimi sündundan jäl'ghe:

gudžarati: મોહનદાસ ગાંધી

radmižen toižend:

politikanmez', barrister, political writer, lehtezmez', filosof, autobiograaf, esseist, newspaper editor, civil rights advocate, memuarist, humanitarian, patsifist, revolutsionäär, kirjutai, jurist, vabadusvõitleja

sündundan dat:

Lua tõrge kohal Moodul:Sources 227. real: bad argument #1 to 'format' (string expected, got nil).

sündundan sijaduz:

Lua tõrge kohal Moodul:Sources 194. real: attempt to concatenate local 'letter' (a nil value).

valdkund:

 Indii

kolendan dat:

30. viluku 1948(1948-01-30)[1][2][3][4][5][6][7][8][9][10][11][12][13][14][15][16][17][18] (78 vot)

kolendan sijaduz:

Gandhi Smriti[d], Uz' Deli, Dominion of India[d][19][20]

tat:

Karamchand Uttamchand Gandhi[d][6][21]

mam:

Putlibai Karamchand Gandhi[d][6][21]

avtograf:

 Mahatma Gandi VikiAitas
Om sädusid VikiPurtkiš VikiPurde

Mahatma Gandi, todesine da täuz' nimi om Mohandas Karamčand «Mahatma» Gandi (gudžarati: મોહનદાસ કરમચંદ (મહાત્મા) ગાંધી, hindi: मोहनदास कर्मचन्द (महात्मा) गान्धी, angl.: Mohandas Karamchand "Mahatma" Gandhi ['moːɦənd̪aːs 'kərəmtʃənd̪ 'ɡaːnd̪ʱi]; sünd. 2. reduku 1869, Porbandar, Bombein prezidentkund (nüg. Gudžarat-štat), Britanine Indii — kol. 30. viluku 1948, N'ju Deli, Deli, Indii) oli likundan Indijan ripmatomudes ezinenas Britanižes Indijas, indijalaine valdkundaline da kundaline šingotai. Hänen «satjagraha»-filosofii valatoiti kožundvajehtusiden polenpidajihe: kucui boikotiruida britanižid tavaroid, aluzkundoid da käskusid.

Tuleban aigan kundaline šingotai openzihe Londonas, sai juristan opendust. Vozil 1921−1934 oli Indižen rahvahaližen kongressan ezimehen, sid' läksi sišpäi erižmel'žusiden tagut. Indii sai ripmatomut vides kus edel Gandin pölištust.

Mahatma Gandi koli rikondan järgnaprindan rezul'tataks, kaumad ei ole olmas. Gandin sündundpäiv (2. reduku) om rahvahaline praznik Indijas, oigendase mail'mas-ki kuti ÜRO:n Rahvahidenkeskeine päiv väged vaste (vspäi 2007). Mahatma Gandin portret om Indijan rupijan kaikil banknotoil.

Sai «Mahatma»-nimen (znamoičeb «korgedhengeline» sanskrital) Suviafrikan oldes vl 1914.

Oli naižiš, nell' poigad sünduihe. Politikanmehiden tutab Gandi-kanz ei ole heim, no Mahatma i Indira Gandi tegiba tundmust.

  1. 1,0 1,1 Deutsche Nationalbibliothek Record #118639145 // Integrated Authority File — 2012—2016.
  2. 2,0 2,1 Bibliothèque nationale de France BnF authorities: اوپن ڈیٹا پلیٹ فارم, платформа відкритих даних, платформа открытых данных, plateforme de données ouvertes, piattaforma di dati aperti, Opendata-Plattform, otevřená data platforma, åben-data-platform, տվյալների բաց շտեմարան, platforma za odprte podatke, plataforma de datos abierta, plataforma de dados aberta, платформа адкрытых даных, платформа на отворените данни, platforma otwartych danych, ашық деректер платформасы, ачык маалыматтарды платформа, açıq məlumat platforması, ochiq ma'lumotlar platforma, açık verilerin platformu, платформа отвореног података, platforma otvorenih podataka, platforma otvorenog podataka, platforma otvorených údajov, πλατφόρμα ανοικτών δεδομένων, platformu atklātā datu, platforma atvira duomenų, platvormi avatud andmete, avoimen datan foorumi, nyílt adatok platformja, პლატფორმა ღია მონაცემები, платформа за отворени податоци, нээлттэй мэдээллийн тавцан, platformă de date deschise, platformo de malferma datumoj, open data platform, плятформа адкрытых зьвестак, Усьтэм даннойёслэн платформазы, асыҡ мәғлүмәт платформаһы, açıq malümat platforması, açıq malümat platforması, ачык малюмат платформасы, öppen dataplattform, платформаи додаҳои боз, ачык кӧргӱзӱлердиҥ платформазы, гом бæрæггæнæнты платформæ — 2011.
  3. 3,0 3,1 SNAC — 2010.
  4. 4,0 4,1 Find a Grave — 1996.
  5. 5,0 5,1 Babelio — 2007.
  6. 6,0 6,1 6,2 6,3 Mahatma Gandhi Biography // biograafia
  7. 7,0 7,1 filmportal.de — 2005.
  8. 8,0 8,1 Internet Philosophy Ontology project
  9. 9,0 9,1 Brockhaus Enzyklopädie
  10. 10,0 10,1 Brockhaus Enzyklopädie
  11. 11,0 11,1 Gran Enciclopèdia CatalanaGrup Enciclopèdia, 1968.
  12. 12,0 12,1 GeneaStar
  13. AlKindi
  14. Proleksis enciklopedija, Opća i nacionalna enciklopedija — 2009.
  15. The Fine Art Archive — 2003.
  16. Munzinger Personen
  17. NNDB — 2002.
  18. Педагоги и психологи мира — 2012.
  19. Mohandas K. GandhiBiography // IMDb — 1990.
  20. JSTOR — 1995.
  21. 21,0 21,1 Gandhi Heritage Portal — 2013.
Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.