Läžund

Läžui neičukaine (dan.: Den syge pige), pirdi Mikael' Anker, 1882

Läžund (latin.: morbus) om organizman olend, ozutase sen normaližen elonradmižen murenduses, elon hätkeližuses, i sen mahtuses pid'oitelda ičeze gomeostazad. Olend om eläban sisteman röunatud energetižiden i funkcionaližiden voimusiden jäl'guz sen vastustuses patogenižid faktoroid vaste.

Vastal'ne tärtuz om tervhuz. Spravitamine tegese lekariden kaclendan al, sen kundaližed aluzkundad oma läžundkodi, klinik, poliklinik.

Läžundan el'genduz vajehtui medicinan istorijan aigan. Keskaigan Ibn Sina toi materialistišt el'gendust läžundan augotižlibundas. Läžund-termin ei ole märhapandud tarkoikti tähäsai, kacmata töiden äjüdhe siš problemas. Läžujan ičeze pidand läžundha om znamasižen faktoran, se voib programmiruida ristitud kut spravitandha, muga löumendushe-ki.

Klassifikacii

Paksumba kaiked ühtenzoittas läžundoid gruppikš heimtundusiden mödhe (nozologine gruppiruind):

• südäiläžundad (terapii);
• hirurgižed läžundad (hirurgii);
• pahaladuižed läžundad (onkologii);
• perandläžundad;
• kohtusen i sündutesen organoiden läžundad (ginekologii);
• nahkan läžundad (dermatologii);
• sil'miden läžundad (oftal'mologii);
• kertläžundad (infektologii);
• levigandenus suguteidme läžundad (venerologii);
• nervsisteman läžundad (nevrologii);
• realižuden objektivižen vasthaotmižen läžundad (psihiatrii);
• korvan, kurkun i nenan läžundad (otorinolaringologii);
• lapsiden läžundad (pediatrii).

Voib klassificiruida läžundoid neniden tundusiden mödhe mugažo:

• joksendan pirdoiden mödhe: terav, hronine;
• patologijan tazopind: molekulärižed, hromosomižed, stajiden, kudehiden, organoiden, kaiken organizman läžundad;
• etiologižen faktoran (sün) mödhe: kucujad mehanižed, fizižed, himižed, biologižed, psihogenižed faktorad;
• spravitandan mahtusen mödhe: terapevtižed, hirurgižed.

Homaičendad

Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.