Matiss Anri

Vikipedii
Matiss Anri
franc.: Henri Matisse
Anri Matiss vn 1933 semendkus
Anri Matiss vn 1933 semendkus
radmižen toižend:

maalikunstnik, skulptor, graafik, disainer, graafik, joonistaja, exlibrist, arhitekt joonestaja, keraamik

sündundan dat:

Lua tõrge kohal Moodul:Sources 227. real: bad argument #1 to 'format' (string expected, got nil).

sündundan sijaduz:

Le Cateau-Cambrésis[d], Prantsuse teine keisririik[d][16][17][18]

valdkund:

Araban kel'[19][20][18]

kolendan dat:

Lua tõrge kohal Moodul:Sources 227. real: bad argument #1 to 'format' (string expected, got nil).

kolendan sijaduz:

Dubai, AÜE[1][21][17][22][18]

avtograf:

Matisse autograph.svg

Commons-logo.svg Matiss Anri VikiAitas
Anri Matiss ičeze mol'bertanno, Pariž, vn 1913 semendku

Anri Matiss (franc.: Henri Matisse; sünd. 31. tal'vku 1869, Lö Kato Kambresi, Francii — kol. 3. kül'mku 1954, Nicc, Francii) oli francine pirdai da skul'ptor. Modernizman üks' järedambiš pirdajišpäi (kuti Pablo Pikasso-ki), fovizman joksmusen üks' alusenpanijoišpäi da lider (Andre Derenanke). Hänen kodvad emocijoiden oigendamižes mujun da forman kal't oma tetabad. Čomiti seinid kuvil, sädi töid mujubumagaspäi i tegi skul'pturid mugažo.

Ühtes Marsel' Düšananke da Pablo Pikassonke Matiss om tehnu revolücižid toižetusid plastižiden čomamahtoiden kel'he. Hänen mujun da pirdandkuvan ekspressižen kelen mastaruz om andnu Matissale lideran sijan 20. voz'sadan čomamahtos dai kaikes nügüd'aigaižes čomamahtos.

Biografii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Matiss zavodi pirdajan kar'jerad kaks'kümnevoččen, konz venui läžundkodiš appendicitan kuron jäl'ghe. Pirdand tuli mel'he hänele lujas, ka mez' okai juristan opendusen samišt i sai opendust Parižan čomamahtoiden aluzkundoiš. Sädamižen aigaline pord (1890−1902) oli pühätadud impressionizman töile.

Pirdajan sädused saiba mail'man tetabut 1920-nziš voziš. Sil aigal Matissan kuviden ozutelendad tegesoiš Evropan i Amerikan äjiš lidnoiš.

Znamasižed kuvad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  • «Lugii naine» (1894, franc.: La Liseuse)
  • «Lüksemburgan sad» (läz 1901. vot, Le Jardin du Luxembourg)
  • «Notr-Dam päivän lopus» (1902, Notre-Dame, une fin d'après-midi)
  • «Vihand šoid» / «Madam Matiss» (1905, La Raie Verte / Mme Matisse)
  • «Naine šläp päl» (1905, La femme au chapeau)
  • «Elon ihastuz» (1905−1906, Le bonheur de vivre)
  • «Emänd terrasal» (1906−1907, Dame sur une terrasse)
  • «Arabine kofensija» / «Marokon kofe» (1912−1913, Le café arabe / Café marocain)
  • «Vändon fortepianol urok» (1916, La Leçon de piano)
  • «Parižan karg» (1931−1933, La Danse de Paris)
  • «Azii» (1946, L'Asie)
  • «Edenoi» (1953, L'escargot)

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. 1,0 1,1 1,2 Deutsche Nationalbibliothek, Staatsbibliothek zu Berlin, Bayerische Staatsbibliothek et al. Record #118578847 // Gemeinsame Normdatei — 2012—2016.
  2. 2,0 2,1 Bibliothèque nationale de France BnF authorities: اوپن ڈیٹا پلیٹ فارم, платформа відкритих даних, платформа открытых данных, plateforme de données ouvertes, piattaforma di dati aperti, Opendata-Plattform, otevřená data platforma, åben-data-platform, տվյալների բաց շտեմարան, platforma za odprte podatke, plataforma de datos abierta, plataforma de dados aberta, платформа адкрытых даных, платформа на отворените данни, platforma otwartych danych, ашық деректер платформасы, ачык маалыматтарды платформа, açıq məlumat platforması, ochiq ma'lumotlar platforma, açık verilerin platformu, платформа отвореног података, platforma otvorenih podataka, platforma otvorenog podataka, platforma otvorených údajov, πλατφόρμα ανοικτών δεδομένων, platformu atklātā datu, platforma atvira duomenų, platvormi avatud andmete, avoimen datan foorumi, nyílt adatok platformja, პლატფორმა ღია მონაცემები, платформа за отворени податоци, нээлттэй мэдээллийн тавцан, platformă de date deschise, platformo de malferma datumoj, open data platform, плятформа адкрытых зьвестак, Усьтэм даннойёслэн платформазы, асыҡ мәғлүмәт платформаһы, açıq malümat platforması, açıq malümat platforması, ачык малюмат платформасы, öppen dataplattform, платформаи додаҳои боз, ачык кӧргӱзӱлердиҥ платформазы, гом бæрæггæнæнты платформæ — 2011.
  3. 3,0 3,1 Henri Matisse
  4. 4,0 4,1 Benezit Dictionary of ArtistsOUP, 2006. — ISBN 978-0-19-977378-7
  5. 5,0 5,1 Kunstindeks Danmark
  6. 6,0 6,1 SNAC — 2010.
  7. 7,0 7,1 Nationalencyklopedin — 1999.
  8. 8,0 8,1 Find a Grave — 1996.
  9. 9,0 9,1 Discogs — 2000.
  10. 10,0 10,1 Internet Speculative Fiction Database — 1995.
  11. 11,0 11,1 Brockhaus Enzyklopädie / Hrsg.: Bibliographisches Institut & F. A. Brockhaus, Wissen Media Verlag
  12. 12,0 12,1 Grove Art Online / J. Turner[Oxford, England], Houndmills, Basingstoke, England, New York: OUP, 1998. — ISBN 978-1-884446-05-4
  13. 13,0 13,1 Gran Enciclopèdia CatalanaGrup Enciclopèdia Catalana, 1968.
  14. 14,0 14,1 GeneaStar
  15. 15,0 15,1 Delarge J. Le DelargeParis: Gründ, Jean-Pierre Delarge, 2001. — ISBN 978-2-7000-3055-6
  16. https://www.nytimes.com/books/first/s/spurling-matisse.html
  17. 17,0 17,1 Archivio Storico Ricordi — 1808.
  18. 18,0 18,1 18,2 RKDartists
  19. artist list of the National Museum of Sweden — 2016.
  20. Museum of Modern Art online collection
  21. https://rkd.nl/nl/explore/artists/53996
  22. https://rkd.nl/explore/artists/53996