Mendos (lidn)
Lidnanznam | |
Valdkund | Argentin |
Eläjiden lugu (2010) | 115,041 ristitud |
Pind | 57 km² |
Pämez' | Ulpiano Suarez (tal'vku 2019—) |
Telefonkod | +54-(0)261 |
Aigvö | UTC−3 |
Mendos (isp.: Mendoza, täuz' nimituz Mendoza del Nuevo Valle de La Rioja — «Mendos udes La Riohan alangištos») om Argentinan lidn valdkundan päivlaskmas. Se om Mendosan agjan administrativine keskuz.
Istorii
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Eländpunktan aluz om pandud Pedro del' Kastiljo-kapitanal vn 1561 2. päiväl keväz'kud, nimiti hänen pämehen kanzannimen mödhe. Enamba 200 vot lidn oli alištunu Čilin tobmudele. Lidn om udessaudud vn 1861 lujan manrehkaidusen jäl'ghe. Vspäi 1887 raudte ühtenzoitab Buenos Airesanke, vl 1910 Transandine raudte om saudud Čilihe (eile rados vspäi 1984).
Mendos da sen ümbrišt šingotasoiš vinan tehmižel, kivivoin samižel da ümbriradmižel, peniden lendimiden pästandal.
Geografijan andmused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Lidn sijadase Andiden pämägisel'ganno, 769 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Buenos Airesaspäi om 1037 km lodeheze. Lähembaine järed lidn om Santjago (Čili).
Vn 2010 Argentinan rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 115 041 ristitud. Kaik 1,4 mln ristituid elädas lidnaglomeracijas (2015, nellänz' surtte valdkundas).
Mel'heižtahod
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Mendos om lidn vihoštesenke. Puištod, restoranad, öližed klubad i teatrad ratas siš.
Lidnan keskuzpala om zon jaugnikoiden täht, om nenid mel'heižtahoid:
- pühän Franciskan jumalanpertin ruinad;
- lidnan muzei;
- puišt Hose de San-Martinan nimed.
Znamasižed i mel'hetartuižed oma viž torgud:
- Ispanijan torg;
- Čilin torg;
- Italijan torg;
- Hose de San-Martinan torg;
- Ripmatomuden torg.
Homaičendad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Irdkosketused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Mendos (lidn) Vikiaitas |
Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe. |