Pun

Pun
पुणे (hindi)
Pune (angl.)
पुणे (Pune, Pun) (marathin)

Valdkund	Indii
Eläjiden lugu (2021)	6,200,000 ristitud
Pind	484,6 km²
Pämez'	sija om vakantine
Telefonkod	+91−22
Aigvö	UTC+5:30

Lidnan kart (2010)

Pun (marath.: पुणे [ˈpuɳe] Puṇē, Pun, hindi: पुणे, angl.: Pune [ˈpuːnə]) om Indijan ühesanz' surtte lidn-millioner, Maharaštr-štatan kahtenz' surtte lidn Mumbain jäl'ghe.

Lidn om avtotegimišton, üläopendusen da kul'turan keskuz.

Istorii

Maižanduseline Punnak-eländpunkt (anglijan tekstas: Punnaka) mainitase Raštrakutr-dinastijan vas'kžil platoil, se oli olmas 9. voz'sadas meiden erad nügüdläižen lidnan sijas.

Vozil 1674−1761 Pun oli Marathin Konfederacijan tarbhaižeks keskuseks. Vspäi 1720 sen pešvan (päministran) rezidencii oli täs, saudihe «Šanivar Vad»-lidnust.

Geografijan andmused

Pun sijadase štatan päivlaskmas. Sahjadri-mägisel'g seižub lidnan da Arabijan meren keskes.

Lidn seižub Dekan-mägitazangištol, 570 m ü.m.t. keskmaižel korktusel, sijadase Muth-jogen oiktal randal. Punan kukhikaz territorii om alastui paksuile manrehkaidusile penen da keskvägenke (kaks'- da vižballaižed). Kaikiš korktemb om Vetal-kukkaz (800 m).

Klimat om tropine räk pol'kuiv, päivoikaz lujas päiči vihmsezonas. Om koume sezonad: keza, musson da tal'v. Voden keskmäine lämuz om +25,0 C°. Kaikiš räkämbad oma sulaku, semendku da kezaku, niiden keskmäine lämuz om +27,6...+30,1 C°. Tal'vkun da vilukun kesklämuz om +20,5..+20,6 C°. Ekstremumad oma +1,7 C° (viluku) i +44,4 C° (semendku). Il'man lämuz voib ületada +34 C° miččel taht kul, ei voi olda madalamb mi +17 C° kezakus-elokus. Paneb sadegid 841 mm vodes, kaikiš kuivamb pord om tal'vku-sulaku (18 mm kaikes pordos), paneb vihmoid enamba kaiked kezakus-sügüz'kus (140..190 mm kus). Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 22..27 % röunoiš uhokus-sulakus, 73..79 % heinkus-sügüz'kus, 36..66 % toižiš kuiš.

Tobmuz

Pun jagase nelläks zonaks: Keskuzline Pun («vanh lidn»), Südäimine Pun, Irdaline Pun da Punan ezilidnad. Zonad alajagasoiš läz 60 lidnanlaptaks (angl.: neighborhood).

Lidnan tobmuden pämez' om mer (angl.: mayor of Pune), hän om Punan municipaližen korporacijan pämez'. Hänen valdatusiden strok om kaks' polenke vot, valičese municipaližen suiman ühtnijoišpäi. Meran radnikuz om ceremonialine päpaloin, todesine tobmuz om municipaližen komissaran käziš. Edeližed merad oma Murlidhar Mohol (kül'mku 2019 — keväz'ku 2022), Mukta Tilak (keväz'ku 2017 — kül'mku 2019), Datta Dhankavade (Dattatray Dhankawade, sügüz'ku 2014 — 2016). Meran radnikuz oleleb vakantine pidestunuziden valičendoiden tagut municipalitetan suimha.

Eläjad

Vl 2001 lidnan ristitišt oli 2 540 069 eläjad, vl 2011 — 3 115 431 eläjad 710 nellikkilometrad pindal. Lidnan aglomeracijas elädas 7,3 mln ristituid 7256,46 km² pindal (vn 2021 andmused, oli 5,3 mln vl 2011). Kaikiš suremb lidnan i aglomeracijan ristitišt om nügüd'.

Pun vedi äi sirdnikoid valdkundan toižiš štatoišpäi kut tegimišton i üläopendusen keskuz. Vl 2001 kaks' lidnalašt videspäi eliba pert'karkoiš (truššoboiš). Vl 2011 kirjmahtusen tazomär (86,15 %) ližadui vn 2001 rindatuses (80,45 %).

Religijan mödhe (2011): induistad — 79,43 %, islamanuskojad — 11,03 %, buddistad — 3,94 %, džainizman uskojad — 2,45 %, hristanuskojad — 2,17 %, sikhad — 0,43 %, toižed vastused i ozutandata — 0,55 %.

Openduz

Punas om 297 augotižopendusen školad, 30 keskopendusen i korktemban opendusen školad.

Kaik kümne üläopendusen aluzkundad oma avaitud lidnas. Znamasine om kaikiš suremb valdkundas valdkundaline Punan universitet Savitribai Phule-kirjutainaižen nimed (SPPU, alusenpanend 1949, 665 tuh. üläopenikoid), lidnan äiluguižiden kolledžiden tobj pala om alištadud sile. Toižed sured üläopendusen aluzkundad oma Nacionaline sodakaičendan akademii (alusenpanend 1949), Maharaštr-štatan tehnologine institut, Maharaštran inženertön akademii, Nacionaline varmitusen akademii, ühesa privatišt universitetad. Läz kaks'kümned institutad da tedoiduzkeskust ratas Punas mugažo, niiden kesken kaičendministrusen.

Transport

Avtobusad, kiruhavtobusad i metro oma kundaližeks transportaks lidnan südäimes. Metropoliten oli projektas vaiše vl 2015, saudihe vn 2019 tal'vkuspäi, radab vn 2022 keväz'kuspäi (vl 2025 om koume jonod 53 stancijanke, 54,6 km raudted), vaiše viž stancijad oma manalaižed. Elektrojonused ühtenzoittas Punad ezilidnoidenke.

Rahvahidenkeskeine soda- da civiline Pun-lendimport (PNQ / VAPO, 9,5 mln passažiroid i 37 tuh. tonnoid jüguid finansižel 2023. vodel) sijadase kümnes kilometras pohjoižpäivnouzmha lidnan keskuzpalaspäi. Sišpäi tehtas reisid AÜE:oihe da Saksanmaha, mugažo Indijan südäimes.

Irdkosketused

• Pun-lidnan ohjastusen oficialine sait (pune.gov.in). (angl.)