Ranevskaja Faina
Ranevskaja Faina | |
radmižen toižend: | |
---|---|
sündundan dat: |
15 (27) eloku 1896 |
sündundan sijaduz: | |
valdkund: |
Venemaa keisririik[d] |
kolendan dat: |
19. heinku 1984[1] (87 vot) |
kolendan sijaduz: |
Moskv, Nevondkundaližiden Socialistižiden Tazovaldkundoiden Ühtištuz |
tat: | |
avtograf: | |
Ranevskaja Faina VikiAitas |
Faina Georgijevna (Grigor'jevna) Ranevskaja (ven.: Фаина Георгиевна (Григорьевна) Раневская), todesine nimi — Faina Girševna Fel'dman (ven.: Фаина Гиршевна Фельдман; sünd. 15. eloku 1896, Taganrog, Venäman Imperii — kol. 19. heinku 1984, Moskv, NSTÜ), oli tetab nevondkundaline i venämalaine aktris, NSTÜ:n rahvahaline artist (1961).
Biografii
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Faina oli sündnu elokahaze evrejalaižiden kanzha, hänel oli koume velled i Bella-sizar. Openui Taganrogan Mariinskai-naižgimnazijas, sai kodikazvatust mugažo (muzikan, pajatandan i verhiden keliden mahtod). Neižne oli otnus teatraha 14-voččes igäspäi, oli pästtud A. Jagellon (A. N. Govbergan) privatižes teatraližes studijaspäi vl 1914. Sirdi Moskvha vl 1915 i tegi tundmusid Venäman Hobedan aigan runokirjutajidenke (Cvetaeva, Mandel'štam, Majakovskii) i V. Kačalov-akt'oranke. Revolücijan jäl'ghe kaik aktrisan perehnikad sirdiba Pragha, i Fainan mam abuti hänele rahoil, sikš miše naižen teatraližed rolid Venäman teatroidme ei togoi surt sališt.
Aktris edesti rolid Moskvan teatroiš vspäi 1931. Vl 1934 debütirui kinos. Ičeze kuz'kümnevoččes kar'jeras vändi kümenikoid rolid teatras i enamba mi koumekümnes fil'mas.
Naine ei olend lähtnu mehele, koli lapsetoman.
Valitud fil'mografii
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- «Turptaine naine» (1934) — Luazo-emänd
- «Meled Golota-kozakas» (1937) — papinnaine
- «Taivhal'ne vitkoskävui» (1945) — medicinan professor
- «Keväz'» (1947) — Margarita L'vovna-ekonomnaine
- «Zolušk» (1947) — Zoluškan emindam
- «Heil Kodima om» (1949) — frau Vurst
- «Kebn elo» (1964) — Margarita Ivanovna-spekuläntnaine, hän-žo «Margo-kunigaznaine»
Homaičendad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe. |