Resifi

Vikipedii
Resifi
Recife
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Brazilii
Eläjiden lugu (2015) 1,617,183 ristitud
Pind 218,4 km²
Resifi Recife
Pämez' Džeral'du Žuliu
(viluku 2013—)
Telefonkod +55−81
Aigvö UTC−3


Lidnan rajonad vspäi 1997

Resifi (port.: Recife [ʁeˈsifi]) om Brazilijan ühesanz' surtte lidn-millioner, Pernambuku-štatan pälidn, sen kaikiš suremb lidn. Lidnan aglomeracii otab videnden sijan Brazilijas ristitišton lugun mödhe (3,88 mln vl 2014). Resifi om konurbacijas Žaboatan-dus-Guararapisanke suves, Olindanke da Paulistanke pohjoižes.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 1537 keväz'kun 12. päiväl severz'-se portugaližid kalanikoiden kanzoid panihe küläd nügüdläižen lidnan sijas. Vl 1593 lähine Olind-külä oli muretud angližel Lankasteral Džeimsal-piratal, Resifi kändihe udeks kodikš sen eläjiden täht da sijaližeks keskuseks.

17. voz'sadal Resifi oli Alaman Brazilijan pälidnaks.

20. voz'sadan augotišele änikoičii lidn kändihe Brazilijan kahtendeks znamoičendal kommertižeks keskuseks Rio-de-Žaneiron jäl'ghe.

Resifi om laivansauvomižen, elektrotehnižen tegimišton, Suviamerikan logistikan, turizman da torguindan keskuz.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Resifi sijadase Brazilijan pohjoižpäivnouzmas, štatan päivnouzmpoles, sen aglomeracii vedase pohjoižespäi suvhe pidust' mererandpol't.

Lidn seižub Atlantižen valdmeren päivlaskmaižel randal 4 metrad ü.m.t. keskmäižel korktusel, sijadase Beberibe- da Kapibaribe-jogiden ühthejoksmusel. Vanhad kal'hed rajonad ottas sarid niiden jogensus. Enamba 50 sildad om saudud lidnas. Tropine mec madalil kukhil om lidnan lodehližeks palaks.

Sikš ku lidn sijadase ühesandel gradusal suvhe ekvatoralpäi, ka klimat om subekvatorialine neps, om äi päivoikahid päivid. Keskmäine päivän lämuz om +24..+26 C° vodes. Paneb sadegid 2452 mm vodes, kaikiš enamba sulakus-heinkus (320..380 mm kus), kuiv sezon om redukus-tal'vkus (178 mm kaikes sezonas).

Resifi jagase 94 lidnanlaptaks (port. üks'lugu: bairro), vspäi 1997 ühtetas niid 6 mikroregionha (port. üks'lugu: microrregião).

Ižanduz[redaktiruida | redaktiruida purde]

Resifin aglomeracijan kogosüdäiprodukt om enamba 75 bln R$ (vl 2012), sidä kesken Resifi-lidnan — 36 bln R$ (vl 2012, 15nz' sija Brazilijas). Ižandusen päsarak om administrativine holituz da tügi (KGP:n 37% vl 2012). Kahtenz' surtte om kommertine sarak (17%), koumanz' om civiline sauvond (10%). Tegimišt otab vaiše 4,5%.

Microsoft- da IBM-kompanijoiden Brazilijan palakundad sijadasoiš lidnas. Brazilijan tedoiduzkeskusiden pol' om kesketadud Resifiš da ümbri siš.

Transport[redaktiruida | redaktiruida purde]

Kaks' rahvahidenkeskešt meriportad da Suvižen mapoliškon kaikiš suremb verf' (laivansauvond- da laivankohenduztegim) ratas lidnas.

Avtobusad da metro oma kundaližeks transportaks lidnan südäimes. Metro radab vspäi 1985 (vl 2013 oli 4 jonod, 40 stancijad, 71 km raudted, niišpäi 31-km pala om kebn metro).

Freiren Žilberton nimel nimitadud rahvahidenkeskeine soda- da civiline «Guararapis»-lendimport (REC) sijadase 14 kilometras suvhe lidnan azjaližes keskusespäi. Sišpäi tehtas reisid AÜV:oihe, Evropan maihe, Päivlaskmaižhe Afrikha, mugažo Brazilijan südäimes.

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]


Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]