Rio-de-Žaneiro

Vikipedii-späi
Rio-de-Žaneiro
Rio de Janeiro
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Brazilii
Eläjiden lugu (2016) 6,476,631 ristitud
Pind 1,265 km²
Rio-de-Žaneiro Rio de Janeiro
Pämez' Marselo Krivella
(viluku 2017—)
Telefonkod +55−21
Aigvö UTC−3


Rio-de-Žaneiro vai muite Rio (port.: Rio de Janeiro [ˈʁi.u d(ʒi) ʒɐˈnejɾu] «vilukuine jogi») om lidn Brazilijan suvipäivnouzmas. Se om ühtennimižen štatan administrativine keskuz.

Lidn om kahtenz' znamoičendal valdkundan ižanduses San Paulun jäl'ghe. Vl 2016 lidn vastsi ezmäižid Suviamerikas Kezaližid Olimpiadvändoid.

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Rio-de-Žaneiro om Guanabar-lahten (port. Baía da Guanabara) ezmäine nimituz, se oli anttud värin (laht, ei ole jogi). Eländpunktan aluz om pandud vn 1565 1. päiväl keväz'kud lahten päivlaskmaižel randal kuti San Sebastjan de Rio-de-Žaneiro (port. São Sebastião de Rio de Janeiro) Portugalijan Sebastjan I-kunigahan oiktastuseks.

Vl 1763 sirtihe sihe koloniališt administracijad Salvadoraspäi, i vozil 1763−1960 Rio oli Brazilijan pälidnaks. Vl 1960 pälidnan aluzkundad sirdiba udhe Brazilia-lidnha.

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]

Rio sijadase Atlantižen valdmeren da sen Guanabar-lahten randoil, Brazilijan mägitazangišton suvipautkil, 31 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl.

Klimat om subekvatorialine. Kun keskmäine lämuz oleleb +21,3..+26,5 C° röunoiš. Paneb sadegid 1170 mm vodes, heinku da eloku oma kaikiš kuivad (50..60 mm kus).

Vspäi 2010 lidn jagase 7 subprefekturha (port. subprefeituras). Subprefekturas alajagasoiš 33 administrativižhe rajonha (port. Regiões Administrativas, RAs) i edemba 162 lidnrajonha (port. bairros).

Eläjad[vajehta | vajehtada tekst]

Vl 2014 eläjiden lugu oli 6 453 682 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'. Vl 2015 läz 16,5 mln ristitud elädas «Sur' Rio»-lidnaglomeracijas 43 780 km² pindal. Eläjad nimitadas ičtaze «karioka» (port. carioca).

Religijan mödhe (lidn, 2009): katolikad — 51,1%, protestantad — 23,4%, religijatomad — 13,6%, spiritistad — 5,9%, umbanda- i kandomble-religijoiden polenpidajad — 1,3%, judaistad — 0,3%, toižed uskojad — 4,4%.

Transport[vajehta | vajehtada tekst]

Rios om kundališt transportad: avtobusoid, kiruhavtobusoid, tramvaid (vspäi 1891), lidnelektrojonusid, ehtatimid. Om äi kiruhteid da 160 km velotehuzid. 13-kilometrine Rio-Niteroi-avtotesild ühtenzoitab Guanabar-lahten randoid. Vspäi 1979 metropoliten radab lidnas (vspäi 2016 om 3 jonod, 41 stancijad, 58 km raudted). Sen ližaks, vspäi 2016 kebn metro radab lidnas (port. Veículo Leve sobre Trilhos Carioca, om 3 jonod, 42 stancijad, 28 km raudted).

Valdkundan kahtenz' surtte meriport sijadase lidnas. Koume lendimportad om lidnas. Suremb niiden keskes om rahvahidenkeskeine soda- da civiline Tom Žobinan nimel nimitadud Galean-lendimport (GIG, port. Galeão), se sijadase 20 km pohjoižhe lidnan keskusespäi Gubernatoran sarel. Sišpäi tehtas reisid Suviamerikan äjihe maihe, AÜV:oihe, Päivlaskmaižen Evropan i Afrikan surihe lidnoihe, mugažo Brazilijadme.

Sebruzlidnad[vajehta | vajehtada tekst]

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]


Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]