Rugiž

Rughen pöud

Valdkund:	Kazmused
Palakund:	Änikkazmused (Magnoliophyta)
Klass:	Üksidülehtesižed (Monocotyledoneae)
Kund:	Tähkänikoižed (Poales)
Sugukund:	Tähkheinäd (Poaceae)
Heim:	Rugiž (Secale)
Erik:	Rugiž

Latinankel'ne nimi

Secále cereále L., 1753

Areal

Vn 2005 rughen satuz valdkundoidme

Sistematik
Vikierikoiš

Kuvad
Vikiaitas

ITIS 42090

NCBI 4550

Rugiž (latin.: Secale cereale) om Tähkheiniden sugukundan, Rughen heimon üks'vozne vai kaks'vozne heinäsine kazmuz, levitadud Pohjoižes mapoliškos maižanduzkul'tur.

Ümbrikirjutand

Kazmusen jurišt levigandeb ühthe..kahthe metrhasai süvüdele, kazvab hüvin letemail lujetud muiktusenmäranke pH 5,3..6,5. Rugiž otab südäimehe ližasubstancijoid jügedsegijoiš ühtnendoišpäi korktan fiziologižen aktivižusen tagut. Lehtesiden sol'm formiruiše 1,7..2 sm süvüdel, kaikutte kazmuz sädab nell'..kahesa vezad, 50..90:hesai hüviš arvoimižiš.

Tetraploidine rugiž (4n = 28) om sadud diploidižespäi (enzne londuseline form, 2n = 14) selekcioneroil jäl'gmäižiš voz'kümniš, sen jüvä om järedamb i seikh seižub varmdamba. Seikh om pall'az südäimes, se om 80..100 sm kortte, oleleb 70..200 sm. Lehtesed seikhenke oma hahksinižed mujul. Lehtesed oma 15..30 sm pitte i 1,5..2,5 sm levette.

Tritikale om rughen gibrid nižunke.

Kazvatand i kävutand

Rugiz ei mülü päižihe villänkul'turoihe. Se ei olend kävutadud Evropan bronzaighasai. Lugetihe rujoheinäks Anatolijan pol'sarel. Sai levigandust kul'turkazmuseks Evropas vilunvastaižiden ičendoiden tagut.

Semetas tal'veks («voz'rugiž») päiči Sibirin igähižen rougun rajoniš, kus kazdas vaiše rughen tulgod — ovedid. Vll 2011−2016 kazvatadihe rughen mail'man satusen kaks' koumandest neciš koumes mas: Saksanma, Venäma, Pol'šanma.

Kävutadas siderataks. Rugižma kačusteleb rujoheinid idüs i šopšotab savikod. Pandas veresid seikhid furažaks, ol'g kaičese hätken. Sadas villäspäi jauhod i leibäd, tislid, vasad, vinad.