Mine sisu juurde

Sömkaluižed

Vikipedii-späi
Puižed i plastikaižed sömkaluižed

Sömkaluižed — par penid kaluižid, veroline sömladluz Päivnouzmaižes Azijas.

Kävutadas sömkaluižid ezikät vides mas: Kitai, Japonii, Korei, Mongolii i Vjetnam. Tailandalaižed södas kaluižil lapšad i keitosid vaiše.

Tehtas sömkaluižid puspäi tobjimalaz, mugažo metallaspäi, luspäi, elefantanluspäi, nügüd'aigan plastmassaspäi-ki. Lugetas, miše Kitain imperatorižes pert'kulus kävutihe hobedaižid sömkaluižid löudamha morimid sömäs. Nügüd' kulutadas severt-se kümnikoid milliardoid üks'kerdaižid puižid sömkaluižid vodes.

Vedadud Kitaiš arheologižed tedoidused lasktas tehta ezimeletust, miše sömkaluižed sünduiba Šan-aigan (läz koumed tuhad vozid tagaz). Niiden kitajine nimi om kuaiczi (kit.: 筷子 kuàizi). Legendan mödhe, tetab Jui-ezitat tegi meles sömkaluižid, konz pidi sada palabad lihad katl'aspäi, i hän ei tahtoind olda satatadud kehujal vedel. Mez' lohkaiži kaht barbad puspäi i sai lihad. Sömän otandan südäimehe toine levitadud Päivnouzmmas mahtuz om sönd käziden abul.



Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.