Mine sisu juurde

Sklodovskaja-Küri Marija

Vikipedii-späi
Sklodovskaja-Küri Marija
franc.: Marie Curie
pol'š.: Maria Skłodowska-Curie
Marija Küri vl 1911
Marija Küri vl 1911
nimi sündundan jäl'ghe:

pol'š.: Marya Salomea Skłodowska[1]

radmižen toižend:

fizikanmez', himik, преподаватель университета

sündundan dat:

7. kül’mku 1867

sündundan sijaduz:

Varšav, Kongressi-Poola[d], Venemaa keisririik[d][2][3][4][5]

valdkund:

 II Rzeczpospolita[d][6][7][8][5]
 Francii[9][5]
 Venemaa keisririik[d]

kolendan dat:

Lua tõrge kohal Moodul:Sources 227. real: bad argument #1 to 'format' (string expected, got nil).

kolendan sijaduz:

Sancellemoz[d], Passy[d][2][4]

tat:

Władysław Skłodowski[d]

mam:

Bronisława Skłodowska[d]

avtograf:

 Sklodovskaja-Küri Marija VikiAitas
Om sädusid VikiPurtkiš VikiPurde

Marija Sklodovskaja-Küri (franc.: Marie Curie, pol'š.: Maria Skłodowska-Curie, sündundaspäi Marija Salomeja Sklodovskaja, pol'š.: Maria Salomea Skłodowska; sünd. 7. kül'mku 1867, Varšav, Pol'šanman kunigahuz-jenaralgubernatorkund, Venäman imperii — kol. 4. heinku 1934, Sansell'moz-sanatorii, Passi-kommun Francijan Al'piš) oli francine fizikantedomez' da himik pol'šan augotižlibundanke. Pani radiohimii-tedon alust.

Radioaktivižuz-tärtusen tegii da tedoidai. Sai Nobelän premijad fizikas (1903) i himijas (1911), ezmäine sanu premijad naine i üks'jäine sanu sidä kahtišti.

Tedonaine avaiži radioaktivižust ühtes ičeze Pjer Küri-mužikanke i Anri Bekkerelinke. Sklodovskaja-Küri avaiži mužikanke mugažo radii- i polonii-elementoid.

Marija Sklodovskaja oli sündnu Varšavha mez'gimnazijan Vladislav Sklodovskii-direktoran, matematikan i fizikan opendajan (1832−1902) kanzha. Bronislava Boguskaja-mam ohjanzi Varšavan školal neičukaižiden täht edel Marijan sündundad. Tat oli Piterin universitetan pästnikan i valatoiti Marijan šingotest lujas. Kaks' sizart i vell' oliba Marijal, openuiba gimnazijas hüvin.

Marijal ei olend voimusid sada üläopendust Varšavan universitetas, ottihe openumha siš mehid vaiše. Radoi guvernantal i eli gollüdes, no jätksi sada tedoid iče kirjoišpäi. Sirdi Parižha, openui Sorbonnas vll 1891−1893. Sai grantad terasen magnitičendoiden tedoidusen täht i säti tundmust ičeze Pjer Küri-mužikanke.

Ezmäižen mail'man sodan aigan Marija abuti opeta ristituid kävutamha röntgenapparatoid pöudläžundkodiš.

  1. https://chemia.ug.edu.pl/sites/default/files/_nodes/strona-chemia/16702/files/fmr-mscurie.pdf
  2. 1 2 Рожанский И. Д. Склодовская-Кюри Мария // Большая советская энциклопедия: [в 30 т.] — 3-е изд. — М.: Советская энциклопедия, 1976. — Т. 23 : Сафлор — Соан. — С. 512.
  3. Krugosvet — 2000.
  4. 1 2 Encyclopædia Britannica
  5. 1 2 3 Catalog of the German National Library
  6. http://www.nytimes.com/1995/04/21/world/marie-curie-enshrined-in-pantheon.html
  7. http://www.nytimes.com/2010/12/22/books/22book.html
  8. British Museum person-institution thesaurus
  9. http://www.nndb.com/event/068/000086807/