Mine sisu juurde

Uatt Džeims

Vikipedii-späi
Uatt Džeims
angl.: James Watt
Džeims Uatt läz 1797 (Genri Govardal ratud portret)
Džeims Uatt läz 1797 (Genri Govardal ratud portret)
radmižen toižend:

insener, himik, fizikanmez', leiutaja, edheotai, matematikanmez', technician

sündundan dat:

Lua tõrge kohal Moodul:Sources 199. real: attempt to concatenate local 'letter' (a nil value).

sündundan sijaduz:

Greenock[d], Renfrewshire[d], Suurbritannia kuningriik[d][4][5][2]

valdkund:

 Šotlandii

kolendan dat:

25. eloku 1819(1819-08-25)[6][7][8][9] (83 vot)

kolendan sijaduz:

Heathfield Hall[d], Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik[d]

tat:

James Watt[d][10]

mam:

Agnes Muirhead[d][8][10]

avtograf:

 Uatt Džeims VikiAitas

Džeims Uatt (angl.: James Watt; sünd. 19. viluku 1736, Grinok, Šotlandii, Sur' Britanii — kol. 19. eloku 1819, Hendsuort, Börmingem, Anglii, Sur' Britanii) — sur' britanine inžener-šotlandijalaine, mehanik da melestegii.

Uatt oli Londonan kunigazližen sebran (1785) da Parižan Tedoakademijan ühtnijan (1814). Universaližen kaks'kerdaižen tegendan purumašinan sädai, paremboiči Njukomenan purumašinad. Universaližen purumašinan-likutimen sädand pani industrialižen revolücijan alust mail'mas.

Melestegii tariči «hebonvägi»-ühtnikad vägevuden märičendan täht. Vägevuden sistemine vatt (W)-märičendühtnik om nimitadud Uattan nimel.

Grinokan kolledž i memorialine kirjišt (abuti sen alusenpanendale) oma nimitadud Uattan oiktastuseks. Melestegii om kuvatud sterlingoiden funtan banknotal 50-nominalanke.

Biografii[vajehta | vajehtada tekst]

Džeims Uatt-noremb oli sündnu Grinokha, presviterianižen jumalankodikundan uskojiden kanzha. Tat Džeims Uatt-vanhemb mahtoi äjan: sauvoi laivoid, pidi laivoiden ladlusiden varažomad, vedi meritorguindad, iče tegi i kohenzi erazvuiččid ladimid da mehanizmoid, sädi ezmäšt libutint Grinokan valdmoiden täht. Tuleban aigan melestegijan Agnes Mürhed-mam libui elohakas roduspäi i sai lujas hüväd opendust.

Prihaižen tervhuz oli väll', hän sai alaopendust kodiš kazvatajišpäi i iče. Alaigäčul oli otnus astronomijha i himižihe kodvihe, tegi ičeze käzil kaikid kaluid. Tat lahjoiči poigale lukkolsepän zbrujad, ka nor' Džeims tegi sätud tatal mehanizmoiden da ladimiden modelid. Igän mödhe tuli openumha gimnazijha, openui hüvin. Sen jäl'ghe kahesakümnevoččes igäs priha openui üht vot Londonas märičemižladimiden tehmižele, pördui koditahoiže.

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]

  1. Deutsche Nationalbibliothek Record #118629484 // Integrated Authority File — 2012—2016.
  2. 2,0 2,1 Bramwell F. Watt, James (1736-1819) (DNB00) // Dictionary of National Biography / L. Stephen, S. LeeLondon: Smith, Elder & Co., 1885.
  3. Gran Enciclopèdia CatalanaGrup Enciclopèdia, 1968.
  4. http://www.telegraph.co.uk/science/science-news/4750891/The-power-behind-the-Industrial-Revolution.html
  5. http://www.theguardian.com/culture/2011/mar/20/james-watt-workshop-science-museum
  6. Kingsford P. W. Encyclopædia Britannica
  7. SNAC — 2010.
  8. 8,0 8,1 Lundy D. R. The Peerage
  9. The Fine Art Archive — 2003.
  10. 10,0 10,1 Kindred Britain


Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.